"Tuli pimendatud linnas" on Eno Raua jutustus, mis viib lugeja 1940. aastate Saksa okupatsiooni aega. Raud on tunnistanud, et teoses on mõndagi tõsielulist ning ka osa prototüüpe on samad, mis teostes "Roostevaba mõõk" ja "Sõjakirves on välja kaevatud".

Jutustus algab sakslaste tulekuga, kui minategelane Ülo on suvepuhkusel maal sugulaste juures ning hakkab linna naasma. Selgub, et Ülo isa on mobiliseeritud Punaarmeesse. Ülo otsustab sõbra Oleviga alustada võitlust Saksa okupantide vastu. Koos satutakse mitmetesse haaravatesse seiklustesse: saadetakse hoiatuskirju, paljastatakse sakslaste nuhk härra Velirand, levitatakse koolis Nõukogude Informatsioonibüroo teadaandeid, tegeldakse usalduse ja reetmise teemaga jne.

Teosele vajutab pitseri selle ilmumisaeg. Tuleb tähele panna, et ehkki Eno Raud kirjeldab Saksa okupatsiooni vastavalt ilmumisaja kaanonitele kriitilises võtmes, ei püüa ta mingil moel esile tõsta lugejale teadaolevalt järgnenud Nõukogude okupatsioonivõimu eeliseid. Raud mainib põgusalt rahva rasket ainelist olukorda, vihjatakse toidukaartidele ning küllusele enne sõja algust. Ühes peatükis kirjeldatakse vestlust saksa sõduriga, misjärel minategelane Ülo järeldab, et ka saksa sõdur on eelkõige inimene, kodumaast kaugele sattunud noormees, kellegi vend või poeg, hitlerliku süsteemi käsutäitja.

Tegeldakse ka tabuteemadega nagu vastaspooltele sõdima sattunud eestlaste ja nende omaste olukord tagalas ning vihjatakse üldisele vaesusele Venemaal. Jutuks tuleb ka kadaklus ning vihjamisi baltisakslaste lahkumine Eestist.

Jutustuse viimases peatükis tsiteerib kirjanik Eduard Bornhöhe "Tasujat". Noored süütavad linna taga asuva veski varemetes jüriööl tule, mis sümboliseerib võitlustahet ja vabadust. Sedagi võib tõlgendada mitmeti, arvestades romaani ilmumisaega 1967. aastal, mil Eestis kestis Nõukogude okupatsioon.

Teose põhjal valmis 1973. aastal mängufilm "Tuli öös".