Tartu kreis
saksa keel Der Dörptsche Kreis
vene keel Дерптский уезд (1780–1893) Юрьевский уезд (1893–1917)
Pindala: 6276,7 km²
Elanikke: 190 317 (1897)[1]
Rahvastikutihedus: 30,3 in/km²
kreisilinn: Tartu

Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917. 1893. aastal muudeti kreisi venekeelne ametlik nimi Dorpati kreisist Jurjevi kreisiks.

Aastatel 1780–1783 kuulus Tartumaa Riia kubermangu, 1783–1796 Riia asehaldurkonda, 1796–1917 Liivimaa kubermangu.

1780. aastatel loodi Riia asehaldurkonna Tartu kreisi lõunapoolsetest aladest Võru kreis.

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Rakvere kreisiga, idas Peipsi järve ja Pihkva kubermanguga, lõunas Riia asehaldurkonna Liivimaa kubermangu Võru kreisi ja Valga kreisiga ning läänes Pärnu kreisiga.

 Pikemalt artiklis Riia kubermang, 1713–1783

• Tartu linn^[2]

Tartu kreisi kihelkonnad (25)

• Antsla kihelkond (Kirchspiel Anzen, Kirchspiel Urbs),
• Hargla kihelkond (Kirchspiel Harjel).
• Kanepi kihelkond (Kirchspiel Kannapäh),
• Kambja kihelkond (Kirchspiel Kamby),
• Karula kihelkond (Kirchspiel Karolen),
• Kodavere kihelkond (Kirchspiel Kotfer, Koddafer),
• Kolga-Jaani kihelkond (Kirchspiel St. Johannis), kuni 1773. aastani
• Kursi kihelkond (Kirchspiel Talkhof),
• Laiuse kihelkond (Kirchspiel Laius),
• Lohusuu kihelkond (Kirchspiel Lohusu),
• Maarja-Magdaleena kihelkond (Kirchspiel Marien-Magdalenen),
• Nõo kihelkond (Kirchspiel Nüggen),
• Otepää kihelkond (Kirchspiel Odempä),
• Palamuse kihelkond (Kirchspiel Bartholomäi),
• Pilistvere kihelkond (Kirchspiel Pillistfer), kuni 1773. aastani
• Puhja kihelkond (Kirchspiel Kawelecht),
• Põlva kihelkond (Kirchspiel Pölwe),
• Põltsamaa kihelkond (Kirchspiel Oberpahlen), kuni 1773. aastani
• Rannu kihelkond (Kirchspiel Randen),
• Rõngu kihelkond (Kirchspiel Ringen),
• Rõuge kihelkond (Kirchspiel Rauge),
• Räpina kihelkond (Kirchspiel Rappin),
• Sangaste kihelkond (Kirchspiel Sagniß, Kirchspiel Theal),
• Tartu kihelkond (Kirchspiel Dorpt, Kirchspiel St. Johannis),
• Torma kihelkond (Kirchspiel Torma),
• Vastseliina kihelkond (Kirchspiel Neuhausen),
• Võnnu kihelkond (Kirchspiel Wendau),
• Äksi kihelkond (Kirchspiel Ecks),

 Pikemalt artiklis Riia asehaldurkond, 1783–1796 Liivimaa kubermang, 1796–1917

Tartu kreisi kreisilinn oli Tartu, kreisi kuulusid veel 16 kihelkonda:

• Kambja kihelkond (Kirchspiel Kamby),
• Kodavere kihelkond (Kirchspiel Kotfer),
• Kursi kihelkond (Kirchspiel Talkhof),
• Laiuse kihelkond (Kirchspiel Lais),
• Maarja-Magdaleena kihelkond (Kirchspiel Marien-Magdalenen),
• Nõo kihelkond (Kirchspiel Nüggen),
• Otepää kihelkond (Kirchspiel Odempäh),
• Palamuse kihelkond (Kirchspiel Bartholomäi),
• Puhja kihelkond (Kirchspiel Kawelecht),
• Rannu kihelkond (Kirchspiel Randen),
• Rõngu kihelkond (Kirchspiel Ringen),
• Sangaste kihelkond (Kirchspiel Theal-Fölk, Sagnitz),
• Tartu kihelkond (Kirchspiel Dorpat),
• Torma kihelkond (Kirchspiel Torma),
• Võnnu kihelkond (Kirchspiel Wenden),
• Äksi kihelkond (Kirchspiel Ecks).

Tartu kreisi alad Friedrich Theodor Schuberti Liivimaa kubermangu topograafilisel sõjalisel kaardil, 19. sajandi teine pool

Tartu kreisi alad Schuberti kaardil

Tartu kreisi alad Schuberti kaardil

Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 1780. aastatel loodi Riia asehaldurkonna Tartu kreisi lõunapoolsetest aladest Võru kreis ja 19. sajandi keskel oli kihelkondi 7^[3]:

• Kodavere kihelkond (Kirchspiel Koddafer),
• Kursi kihelkond (Kirchspiel Talkhof),
• Laiuse kihelkond (Kirchspiel Lais),
• Maarja-Magdaleena kihelkond (Kirchspiel Marien-Magdalenen),
• Palamuse kihelkond (Kirchspiel St. Bartholomäi),
• Torma kihelkond (Kirchspiel Torma),
• Äksi kihelkond (Kirchspiel Ecks).

20. sajandi alguses oli Jurjevi kreisis Tartumaal:

• Palamuse kihelkond,
• Tartu-Maarja kihelkond,
• Kodavere kihelkond,
• Torma kihelkond,
• Laiuse kihelkond,
• Kursi kihelkond,
• Äksi kihelkond^[4].

Tartu ja Võru kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks^[5] (Dorpater Ordnungsgericht, Werrosches Ordnungsgericht):

1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Laiuse, Maarja-Magdaleena, Kodavere, Palamuse, Torma kihelkond
2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Kursi, Äksi, Tartu, Nõo kihelkond
3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste kihelkond
4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Võnnu, Kambja, Otepää kihelkond
5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Räpina, Põlva, Kanepi kihelkond
6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vastseliina, Rõuge kihelkond
7. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Hargla, Karula, Urvaste kihelkond.

Sillakohtud kaotati 1888. aasta 9. juuni „Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamine” seaduse alusel, politseilised haldusülesanded anti üle Liivimaa kubermangu kreiside politseivalitsustele. Tartu kreisi Tartumaa politseivalitsuse^[6] I jaoskonda kuulusid kihelkonnad: Tartu, Äksi, Nõo, Maarja-Magdalena, Võnnu ja Kursi. Kreischefi vanema abilise elukoht oli Tartu linnas; II. jaoskond: Kodavere, Torma-Lohhuse ja Palamuse. Kreisichefi noorema abilise elukoht oli Tschorna; III. jaoskond: Odenpää, Kambja, Puhja, Rannu, Rõngu ja Sangaste. Kreisichefi noorema abilise elukoht oli Arula mõisas^[7]. 1902. aastal teostati uus jaotus politseikordnikkude jaoskondadesse^[8] kreisi valdade alusel.

• Riia asehaldurkond
• Tartumaa, Tartu maakond

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 218–222.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner.
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 60–65.
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 31.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tartu kreis