Tartu observatoorium on Tartu Ülikooli koosseisus olev teadus- ja arendusasutus astronoomia ja atmosfäärifüüsika valdkonnas. See asub Tartu maakonnas Nõo vallas Tõraveres ja on seetõttu tuntud ka kui Tõravere observatoorium.^[1]

Tartu observatoorium on 1808. aastal rajatud Tartu Ülikooli tähetorni ja 1865. aastal rajatud Tartu Ülikooli meteoroloogia observatooriumi järeltulija ning töö jätkaja. 1. jaanuaril 1947 moodustati Tartu Riikliku Ülikooli astronoomia ja meteoroloogia observatooriumeist Eesti NSV Teaduste Akadeemiasse kuuluv Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut, mis sai 9. oktoobril 1952 uueks nimeks Füüsika ja Astronoomia Instituut (FAI). 1. oktoobril 1973 jagunes instituut Füüsika Instituudiks (FI) Tartus ning Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudiks (AAI) Tõraveres. 21. septembril 1995 sai AAI uueks nimeks Tartu Observatoorium. 2. jaanuaril 1996 viidi Tartu Observatoorium Teaduste Akadeemia koosseisust haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse.^[1] Alates 1. jaanuarist 2018 kuulub observatoorium taas Tartu Ülikooli alla.^[2] Nüüd on asutuse ametlik nimi Tartu Ülikooli Tartu observatoorium. Tartu Ülikooli struktuuri kohaselt kuulub observatoorium loodus- ja täppisteaduste valdkonna koosseisu.

Tartu observatooriumis on astronoomia, kaugseire ja kosmostehnoloogia osakonnad. Peamised astronoomia uurimissuunad on tähefüüsika ning kosmoloogia ja galaktikate füüsika, kaugseire uurimissuunad taimkatteseire, veekogudeseire, atmosfääriseire ja radarseire. Kosmosetehnoloogia osakonnas tegeletakse mitmesuguste uudsete seadmete projekteerimise, ehitamise ja katsetamisega.^[1] Tartu observatooriumi teadlased on satelliidiprojektide ESTCube-1 ja ESTCube-2 juhendajad^[3][4] ning ka ESTCube-1 missioonijuhtimiskeskus asus observatooriumis^[5].

• 1812 – valmis Tartu tähetorn, mille tööd hakkas juhtima astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve.
• 1816 – sai Tartu tähetornist Struve geodeetilise kaare esimene mõõdupunkt.
• 1824 – sai Tartu tähetorn tolleaegse maailma suurima 9-tollise Fraunhoferi läätsteleskoobi.
• 1837 – määras Struve esimesena maailmas tähe – Veega – kauguse Päikesesüsteemist.
• 1865 – alustas Arthur Joachim von Oettingen Tartu Ülikooli meteoroloogia observatooriumis (metobsis) süstemaatilisi ilmavaatlusi.
• 1885 – avastas Carl Ernst Albrecht Hartwig Tartu tähetornis supernoova süttimise Andromeeda udus.
• 1904 – hankis metobs Hvolsoni aktinomeetri ja B.I. Sreznevski juhendamisel alustati aktinomeetrilisi vaatlusi.
• 1911 – hankis Tartu tähetorn moodsa 20 cm Zeissi refraktori ja Petzvali astrograafi.
• 1919 – hakati Eestis ametlikult ilma ennustama.
• 1922 – määras Ernst Öpik Andromeeda galaktika kauguse.
• 1924 – ilmus esimene tähetorni kalender.
• 1950 – sai Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi direktoriks Aksel Kipper.
• 1950 – rajati Tartu linna servas aktinomeetriajaam, mille juhatajaks sai Juhan Ross.
• 1958 – alustati Tõraveres uue observatooriumi ehitamist.
• 1964. aasta 14. septembril avati F. G. W. Struve nimeline Tõravere observatoorium.
• 1964 – moodustati rahvusvaheline helkivate ööpilvede andmetöötluskeskus.
• 1965 – alustas Tõraveres tööd aktinomeetriajaam.
• 1973 – asus Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi direktorina tööle Väino Unt.
• 1975 – alustati vaatlusi Tõravere observatooriumi ja Baltimaade suurima 1,5 m teleskoobiga.
• 1985–1999 oli direktor Tõnu Viik.
• 1994 – hakati tähtede spektraalvaatlusi registreerima CCD-kaameraga.
• 1997 – esitas Jaan Einasto universumi suuremastaabilise struktuuri teooria.
• 1997 – alustas Tõraveres tööd külastuskeskus Stellaarium.
• 1998 – avati fotomeetrilisteks vaatlusteks uus teleskoop Zeiss 600.
• 1999. aasta 7. aprillil sai direktoriks Laurits Leedjärv.
• 2001 – loodi Eesti teaduse tippkeskused. Taimkatte kaugseire töörühm osaleb Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskuses (juhataja prof Olevi Kull, Tartu ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut).
• 2002 – hakati mõõtma atmosfääri aerosooli AERONETi võrku kuuluva NASA päikesefotomeetriga.
• 2003 – sai Jaan Einasto Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest.
• 2003 – ilmus Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud "Eesti kiirguskliima teatmik", mille toimetaja oli Heino Tooming.
• 2005 – mõõtis Euroopa Kosmoseagentuuri eksperimentaalsatelliit Proba kujutise spektromeetriga CHRIS Järvselja metsade peegeldusomadusi.
• 2006 – hakati tähtede spektraalvaatlusi registreerima uue termoelektriliselt jahutatava CCD-kaameraga Andor Newton DU970N.
• 2007 – hakkas Tõravere ja Tartu vahel tööle uus interneti raadioreleeliin kiirusega 155 Mb/s.
• 2010 1. aprillil sai direktoriks Anu Reinart.
• 2011 – moodustasid Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ning Tartu Observatooriumi kosmoloogid teaduse tippkeskuse "Dark Matter in (Astro)particle Physics and Cosmology".
• 2011–2012 toimus Tartu Observatooriumi peahoone kapitaalremont. Pärast avamist said teadlased enda käsutusse modernsed töö- ja laboriruumid.
• 2018 – liideti observatoorium taas Tartu Ülikooliga, jätkates loodus- ja täppisteaduste valdkonna instituudina.^[1]
• 2020 1. aprillil sai direktoriks Antti Tamm.

• 
  Tartu Observatooriumi peahoone 2007. aasta suvel
• 
  Indrek Kolka tutvustab observatooriumi suurimat teleskoopi
• 

• Tartu tähetorn
• Tartu Ülikooli füüsika instituut

• "Tartu Observatooriumi Tõraveres", veebiraamat
• Tõravere teleskoopide ja tehnika ülevaatlik ajalugu Tartu Observatooriumi lehel
• Tartu observatooriumi virtuaalne muuseum
• Tartu observatooriumi atmosfäärifüüsika osakonna kronoloogia