Taani haridussüsteemis on kohustuslik üheksaklassiline haridus. Kooli minnakse kuueaastaselt. Põhikool (folkeskole) on üheksa- või kümneklassiline, sellele eelneb vabatahtlik lasteaiaklass. Põhikoolile järgneb kolmeaastane gümnaasium.

Taani kool on tuntud selle poolest, et paneb suurt rõhku rühmatööle, eneseväljendus- ja esinemisoskusele; suhteliselt vähem pööratakse tähelepanu õpilaste faktiteadmistele ja teadmiste mõõtmisele. Senine koolisüsteem ja õpetamise metoodika on sattunud kriitika alla seoses õpilaste kehvade tulemustega PISA-testides^[1].

Taanis on kaheksa ülikooli: Kopenhaageni Ülikool, Århusi Ülikool, Ålborgi Ülikool, Kopenhaageni Majandusülikool, Lõuna-Taani Ülikool (tuntud ka Odense ülikoolina), Roskilde Ülikool, Taani Tehnikaülikool ja Kopenhaageni Infotehnoloogia Ülikool.^[2]

Neist on vanim Kopenhaageni Ülikool (Københavns Universitet), kus õppis 2011. aasta seisuga 37 869 üliõpilast. Tegemist on Uppsala Ülikooli järel vanuselt teise ülikooliga Põhjamaades (asutatud 1479). 2012. aastal hinnati Kopenhaageni Ülikooli Taani parimaks ning akadeemiliselt edukuselt maailmas 30. kohal asuvaks^[3].

Pärast liitumist Århusi Tehnikaülikooliga on 2012. aastast üliõpilaste arvult Taani suurim Århusi Ülikool (Aarhus Universitet, AU). Sarnaseid ühinemisi on toimunud ka varem. Näiteks 2007. aastal liideti nõnda Århusi Majandusülikool (Handelshøjskolen i Århus). Århusi Ülikool on Taanis vanuselt teine (asutatud 1927) ning seda peetakse samuti üheks Põhjamaade paremikku kuuluvaks kõrgkooliks.

Ülikooli võetakse enamikul aladel vastu kõik kvalifitseerunud soovijad. Ülikooliharidus koosneb enamasti kolmeaastasest bakalaureuseõppest (bachelor), kaheaastasest magistriõppest (kandidat) ning kolmeaastasest doktoriõppest (PhD). Enamik üliõpilasi saavutab magistrikraadi, bakalaureusekraadi ei käsitleta sageli ülikooli lõpetamisena. Riik maksab üliõpilastele stipendiumi. Doktorandid on formaalselt ülikoolis tööl, nende palk jääb veidi alla Taani keskmise. Enamik doktorante viibib oma õpingute ajal pool aastat kuni aasta mõnes välismaa ülikoolis, sageli USA-s.

Viimaste aastate globaliseerumisdebatiga seoses on hakatud pöörama rohkem tähelepanu ülikoolide teadus- ja arendustegevusele ning rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Läbi on viidud ülikoolide ja muude uurimisasutuste ühendamist, et moodustada tugevamaid ning rahvusvaheliselt läbilöögivõimelisemaid koole.

Peale akadeemilist haridust on Taanis institutsioonid, mis võimaldavad omada mitteformaalset haridust, nii nimetatud rahvaülikoolid (folkehøjskole). Mõiste tekkis 19. sajandil Taani kirjanikult, luuletajalt, filosoofilt ja pastorilt Nikolai Frederik Severin Grundtvigilt. See põhineb tasuta hariduse omandamise võimaldamisel tavarahvale ja on üks nurgakividest Taani haridussüsteemi.

Rahvaülikoole Taani territooriumil on praeguseks ligi 70, mõned neist on Rødding Højskole (esimene Taani rahvaülikool asutatud 1844), Rønshoved Højskole või Højskolen ved Flensborg Fjord, Jaruplund Højskole.

Taolist hariduse varianti kasutavad tänapäeval noored pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist ja enne vastavalt gümnaasiumi või ülikooli sisse astumist. Noored veedavad tavaliselt rahvaülikoolis kas poolaastat või terve õppeaasta. Samuti on populaarne selline haridus seeniorite hulgas, kes võtavad tihti lühikesi 1–2-nädalasi kursuseid. Paljud koolid on avatud nii taanlastele kui ka välismaalastele. Õppimine on tasuline ja statsionaarne, õppeprotsessi jooksul üldjuhul elatakse kooli territooriumil (internaadi põhimõtte järgi). Rahvaülikoolides õpetatavad ained varieeruvad: sealhulgas on muusika, kunst, keeleõpe, ajalugu, sport, religioon, filosoofia. Mõned koolid on spetsialiseerunud valitud ainetele. Akadeemilised nõuded ja eksamid puuduvad.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Taani haridus

• Haridus Taanis Taani Kultuuri Instituut
• Study in Denmark