For faster navigation, this Iframe is preloading the Wikiwand page for Tšernihivi pommitamine 3. märtsil 2022.

Tšernihivi pommitamine 3. märtsil 2022

Tšernihivi pommitamine 3. märtsil 2022
Tšernihivis asuvast hoonest eemaldatakse lõhkemata Vene pomm
Riik Ukraina
Koht Tšernihiv
Kuupäev 3. märts 2022
Kellaaeg 12.15
Liik õhurünnak
Osa Tšernihivi piiramisest
Hukkunuid 47[1]
Vigastatuid 18[2]
Korraldaja(d) Venemaa relvajõud
Majad Tšornovili tänaval pärast pommitamist
Kool nr 18, mida pommitati samal päeval

Tšernihivi pommitamise 3. märtsil 2022 viisib läbi Venemaa väged Tšernihivi linna piiramise ajal osana Venemaa 2022. aasta sissetungist Ukrainasse.[3] Korraldatud õhurünnakutes hukkus 47 inimest. Amnesty International ja Human Rights Watch kirjeldasid rünnakuid sõjakuriteona.[1][4]

3. märtsil 2022, vahetult pärast kella 12.00, filmiti Tšernihivi elamurajoonis[5] Vjatšeslava Tšornovila ja Kruhova tänavate moodustatud kolmnurksel avalikul väljakul alla kukkumas kuus juhitamata õhupommi. Amnesty Internationali analüüs näitas, et alla kukkus (vähemalt) kaheksa pommi.[1] Ivana Bohuna tänava elanik Alina ütles, et kuulis enne pommide plahvatamist valju suminat.[1]

Rünnaku film salvestati pardakaameraga. Filmis on näha kuue pommi kukkumist ja plahvatust. Teistes veebimeedias avaldati ohvrite surnukehad, ellujäänute kanderaamidel äraviimine, tuletõrjujad, kes üritasid kustutada tulekahjusid kannatada saanud peamises korterikompleksis, ning põlevaid autosid ja puid. Regionaalkuberner Vjatšeslav Tšaus ütles ajakirjanikele, et löögi sai kaks kooli.[5]

Ukrainas sündinud USA kongresmen Victoria Spartz ütles ajakirjanikele, et tema vanaema elas lähedal asuvas hoones ja kõik aknad olid hävinud.[6]

Samal päeval hävis mujal Tšernihivis kaks kooli (nr. 18 ja nr 21) ja 8 eramaja ning veel 7 maja sai tugevalt kannatada.[7]

Julia Matvienko, samuti Ivana Bohuna tänava elanik, elas pommirünnaku üle peavigastusega. Tema kolm last ei saanud vigastada, kuid pidid pärast plahvatust rusude alt välja roomama.[1] Kohalikud päästeteenistused registreerisid pommirünnakus 38 meest ja 9 naist ning 18 inimest sai vigastada.[5]

Kuna Amnesty International ei suutnud tuvastada läheduses olevat seaduslikku sõjalist sihtmärki, võib rünnak olla 2022. aasta sissetungi sõjakuritegu.[1]

Human Rights Watch (HRW) ei leidnud ühtegi tõendit "märkimisväärse [sõjalise] sihtmärgi kohta ristmikul või selle lähedal, kui seda tabati, ... mis viitab potentsiaalselt tahtlikule või hoolimatule valimatule rünnakule". HRW kutsus üles algatama Ukraina Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uurimist ja ÜRO uurimiskomisjoni selgitamaks, et kas tegu on sõjakuriteoga ja võtta vastutusele selle eest vastutavad inimesed. HRW uurimine hõlmas telefoniintervjuusid kolme tunnistaja ja veel kahe Tšernihivi elanikuga ning 22 video- ja 12 fotoanalüüsi. HRW küsitletud tunnistajad väitsid, et nad ei teadnud naabruses toimuvatest sõjalistest sihtmärkidest ega operatsioonidest.[4]

Leiti pommikraater, mis vastab 500 kg kaaluvale pommile. FAB-500 pomme kasutati teadaolevalt 2022. aasta Venemaa sissetungil.[1]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 "Ukraine: Russian 'dumb bomb' air strike killed civilians in Chernihiv – new investigation and testimony". Amnesty International. 3. märts 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. märts 2022. Vaadatud 9. märtsil 2022.
  2. "Footage shows aftermath of Russian shelling of Ukrainian city of Chernihiv say". Times of Israel. 4. märts 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2022. Vaadatud 9. märtsil 2022.
  3. "Death toll from Russian air strikes on Chernihiv city rises to 47, local authorities say". Reuters. 4. märts 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. märts 2022. Vaadatud 9. märtsil 2022.
  4. 4,0 4,1 "Ukraine: Russian Air-Dropped Bombs Hit Residential Area". Human Rights Watch. 10. märts 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. märts 2022. Vaadatud 11. märtsil 2022.
  5. 5,0 5,1 5,2 Sabin, Lamiat (8. märts 2022). "Dashcam captures moment Russian airstrike hits block of flats killing 47 in Chernihiv raids". The Independent. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. märts 2022. Vaadatud 9. märtsil 2022.
  6. Brown, Lee (3. märts 2022). "Dashcam shows flurry of rockets in Chernihiv, Ukraine, that killed at least 33". New York Post (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3. märts 2022. Vaadatud 9. märtsil 2022.
  7. "Ukraine: Russian Strikes Killed Scores of Civilians in Chernihiv". Human Rights Watch. 10. juuni 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2023. Vaadatud 4. veebruaril 2023.
{{bottomLinkPreText}} {{bottomLinkText}}
Tšernihivi pommitamine 3. märtsil 2022
Listen to this article

This browser is not supported by Wikiwand :(
Wikiwand requires a browser with modern capabilities in order to provide you with the best reading experience.
Please download and use one of the following browsers:

This article was just edited, click to reload
This article has been deleted on Wikipedia (Why?)

Back to homepage

Please click Add in the dialog above
Please click Allow in the top-left corner,
then click Install Now in the dialog
Please click Open in the download dialog,
then click Install
Please click the "Downloads" icon in the Safari toolbar, open the first download in the list,
then click Install
{{::$root.activation.text}}

Install Wikiwand

Install on Chrome Install on Firefox
Don't forget to rate us

Tell your friends about Wikiwand!

Gmail Facebook Twitter Link

Enjoying Wikiwand?

Tell your friends and spread the love:
Share on Gmail Share on Facebook Share on Twitter Share on Buffer

Our magic isn't perfect

You can help our automatic cover photo selection by reporting an unsuitable photo.

This photo is visually disturbing This photo is not a good choice

Thank you for helping!


Your input will affect cover photo selection, along with input from other users.

X

Get ready for Wikiwand 2.0 🎉! the new version arrives on September 1st! Don't want to wait?