Max Otto von Stirlitz (õieti Max Otto von Stierlitz; teise varjunimega Maksim Issajev, tegelikult Vsevolod Vladimirov) on Julian Semjonovi kirjutatud spiooniromaanide sarja kirjanduslik kangelane.

Max Otto von Stirlitzi tegelaskuju tegi legendaarseks raamatu "17 kevadist hetke" põhjal tehtud seiklusfilm "Seitseteist kevadist hetke". Selle peategelane Stirlitz (keda kehastab andekas näitleja Vjatšeslav Tihhonov) sokutatakse NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse välisluure agendina Saksa Riigi Julgeoleku Peaametisse, hankima konfidentsiaalset ja delikaatset informatsiooni Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei ja Saksa juhtkonna salajastest separaatläbirääkimistest lääneriikidega vaherahu sõlmimiseks.

Film oli osa 1970. aastatel NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe Juri Andropovi algatatud NSV Liidu julgeolekuorganite propagandakampaaniast, milles julgeolekuorganite töötajaid kujutati vastukaaluna James Bondi tüüpi renomeega mehele, kes suudab igast olukorrast välja tulla, kuid erinevalt Bondist ei kasuta selleks keerulist tehnikat, vaid ainult oma mõistust. Tänu sellele äärmuslikule oskusele ellu jääda ja tuntusele on Stirlitz ka levinud tegelane anekdootides.

Stirlitzi tegelaskuju autor oli Nõukogude kirjanik Julian Semjonov, kes oma kirjandusteostes kajastas Maksim Issajevi-Otto von Stirlitzi seiklusi aastatel 1918–1967. Oma luurajateel tegutses Stirlitz üle maailma ning ühes teoses "Briljandid proletariaadi diktatuurile" seikles ka Tallinnas. Eesti tipplavastaja Grigori Kromanov tegi sellest 1975. aastal filmi "Briljandid proletariaadi diktatuurile", stsenaristiks oli Julian Semjonov ise, Stirlitzit-Issajevit mängis Vladimir Ivašov.

Julian Semjonovi romaanide "Briljandid proletariaadi diktatuurile" ja "Parooli pole vaja" motiividel tehtud uus telesari "Issajev" filmiti 2008. aasta juulis osaliselt Eestis, sealhulgas 21. ja 22. juulil Rakveres linnakodaniku majamuuseumis. Seriaali tegevus toimub aastatel 1921–1927 Moskvas ja Tallinnas. Sarjas osalesid ka Eesti näitlejad.

Stirlitzi tegelane ja tegevus on andnud alust paljudeks Stirlitziga seotud anekdootide süžeedeks. Anekdoodid parodeerivad Stirlitzi ja tema kaaslaste arutlevat mõtteviisi ning viivad absurdsete ja ootamatute järeldusteni.

Näiteid anekdootidest:

• Ühel Berliini tänaval seisid Stirlitz, Müller ja Bormann ning vestlesid elavalt. Neist möödus professor Pleisschner ja ütles valju häälega: "Stirlitz, te olete pederast!" Kõik pahvatasid naerma ja ainult Stirlitz sai aru, et Keskusest on tulnud raadiogramm, milles teatati talle kindrali auastme andmisest.

• Gestapo sulges kõik väljapääsud, kuid Stirlitz põgenes sissepääsu kaudu.

• Kõrtsist väljudes sai Stirlitz tugeva löögi kuklasse. Ümber pöörates nägi ta, et see oli asfalt.

• Nadezhda Widder, "Rakveres filmiti sarja Stirlitzist", Virumaa Teataja, 24. juuli 2008
• Andrei Babin, "Luuraja Max Otto von Stirlitz luusib taas Eestis", Postimees, 5. juuli 2008
• Suri luuraja Stirlitzi prototüüp
• Noor Stirlitz seikleb Tallinnas, Eesti Päevaleht 27. oktoober 2009