Sirmokas
|
See artikkel räägib puuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Sirmokas (perekond) |
| Sirmokas | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Paljasseemnetaimed Pinophyta |
| Klass |
Okaspuud Pinopsida |
| Selts |
Okaspuulaadsed Pinales |
| Sugukond |
Sirmokkalised Sciadopityaceae |
| Perekond |
Sirmokas Sciadopitys |
| Liik |
Sirmokas |
| Binaarne nimetus | |
|
Sciadopitys verticillata (Thunb.) Siebold et Zucc. | |
Sirmokas (Sciadopitys verticillata) on igihaljas okaspuu, sirmokkaliste sugukonna ja sirmokka perekonna ainuke liik.
Varem oli sirmokas paigutatud küpressiliste (sooküpressiliste) sugukonda.[2]
Levik ja kasvukohad
[muuda | muuda lähteteksti]Sirmokas on Jaapani endeem. Ta kasvab Shikoku saarel, Honshū saare edelaosas ja Kyūshū saare idaosas.
Puu kasvab niisketes metsades mägedes 500–1000 meetri kõrgusel merepinnast.[3] Ta eelistab orgusid ja tuule eest varjatud nõlvu. Puu eelistab viljakat pinnast.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Puu kasvab 20–30, harvem kuni 35 meetri kõrguseks.[3] Ta on väga aeglase kasvuga.
Võra on püramiidja kujuga ja tihe. Tüve läbimõõt võib ulatuda meetrini.[3]
Koor on paks, punakaspruun, kiuline.[3]
7–12 cm pikkused, 2–3 mm laiused ja 1 mm paksused kladoodid kinnituvad okstele männastena. Selle keskel on nii pealmisel kui ka alumisel küljel pikivagu, alaküljel on kaks valkjat õhulõheriba.
Sirmokas on ühekojaline taim. Isaskäbid on 6–12 mm läbimõõduga. Emaskäbid on peaaegu varretud, munajad, 4,5–10 cm pikkused ja 3,5–6,5 cm läbimõõduga; küpsevad 18 kuuga ning valmimisel avavad soomused, mille alt vabanevad tiibadega seemned. Seejärel käbid peagi lagunevad. Ühel käbil on 15–40 seemneid katvat soomust, soomuse all on 5–9 seemet. Seeme on oranžikaspruun, lamemunajas, 8–12 mm pikkune, kahe kitsa tiivaga.[3]
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Sirmokas on dekoratiivne puu ning seetõttu kasutatakse seda haljastuses ning ka toataimena. Jaapanis on teda ammustest aegadest ka bonsaina kasvatatud.
Ka Euroopas kasvatati sirmokast pargipuuna juba 19. sajandil.
Sirmokka puit on vastupidav, kollakasvalge kuni punakas. Seda on kasutatud muu hulgas ehituses ja laevaehituses ning tarbeesemete valmistamiseks.
Kiulist koort on kasutatud paadikerede tihendamiseks.
Okastest valmistatakse õli, mida kasutatakse viimistlusmaterjalide valmistamisel.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Leitud fossiilide järgi on kindlaks tehtud, et kunagi kasvas sirmokas lisaks Jaapanile ka vähemalt Gröönimaal, Norras, Uuralites ja Sahhas. Vanimad fossiilid on umbes 230 miljoni aasta vanused.
Infrapunaspektroskoopia abil on välja selgitatud, et tõenäoliselt on Läänemere merevaik tekkinud sirmokkaliste vaigust.
Emas- ja isaskäbi
[muuda | muuda lähteteksti]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://www.iucnredlist.org/details/34111/0 (vaadatud 16.4.2017)
- ↑ http://www.conifers.org/sc/index.htm
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Gymnosperm Database
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Category:Sciadopitys verticillata |
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
