Signaali-müra suhe ehk signaali ja müra suhe (lühend SNR ingl k sõnadest Signal to Noise Ratio, ka S/N) väljendub kasuliku signaali võimsuse ja sellele lisandunud müra võimsuse suhtena:

${\displaystyle \mathrm {SNR} ={\frac {P_{\text{signaal))}{P_{\text{müra)))).}$

Enamasti väljendatakse seda võimsuste suhet detsibellides:

${\displaystyle \mathrm {SNR} =10\;\log \left({\frac {P_{\text{signaal))}{P_{\text{müra))))\right){\text{dB)).}$

Elektriahela osas, kus takistus kasulikule signaalile ja mürasignaalile on ühesuurune, saab võimsuste suhte asendada pingete suhtega (vastavalt seosele P = U²/R):

${\displaystyle \mathrm {SNR} =10\;\log \left({\frac {P_{\text{signaal))}{P_{\text{müra))))\right){\text{dB))=20\;\log \left({\frac {U_{\text{signaal))}{U_{\text{müra))))\right){\text{dB)).}$

Helisignaali puhul avaldub müra tavaliselt kahina kujul. Mida parem on signaali-müra suhe, seda väiksem on selle häiriv toime. Näiteks telefoni helis peab S/N-suhe olema vähemalt 12 dB, heas heliedastuses vähemalt 60 dB.

Digitaalsignaali edastamisel kasvab koos SNRi halvenemisega bitiveategur, s.o vigaste bittide arv (näiteks kasuliku signaali miljoni biti kohta).

• Signal-to-noise-ratio
• Calculation of Noise voltage