Septfontainesi loss (letseburgi keeles: Buerg vu Simmer, prantsuse keeles: château de Septfontaines) on Kesk-Luksemburgis Seitsme lossi orus asuv loss. Septfontainesi küla kohal asuv keskaegne loss on praegu eraomandis ja seda külastada ei saa.^[1]

Ei ole teada, millal esimene kindlus Septfontainesi (Simmernisse) rajati.^[2] 1192. aastast on teada, et Septfontainesi isand oli keegi Tider. Aastal 1233 andis Johann von Simmern (Jean de Septfontaines) Simmerni küla ja lossi Luksemburgi krahvinna Ermesinde kaitse alla. 14. sajandi alguses oli lossi isand keiser Heinrich VII sõber Thomas de Septfontaines.^[viide?]

Renessansiaegse nelinurkse torni lossi põhjasissekäigu juurde ehitas 1600. aastal Christoph von Criechingen.^[viide?]

1779. aastal hävis üha halvemas seisus olev loss tulekahjus.^[viide?]

1919. aastal loss osaliselt lammutati, kuid 1920. aastal otsustasid omanikud hakata lossi restaureerima. Tollal ei pööratud aga ajaloolisele arhitektuurile erilist tähelepanu ega hoolitud sellest.^[viide?]

2. detsembril 1937 kanti Septfontainesi lossi varemed Luksemburgi ehistis- ja kultuurimälestiste registrisse.^[3]

Nimi Septfontaines on prantsuse neologism (kohalik elanikkond on peaaegu täielikult letseburgikeelne), mis on tuletatud 19. sajandil ja varem ladina- ja saksakeelsetes dokumentides kasutusel olnud linna vanast nimest Siebenborn (otsetõlkes seitse kevadet). Linnas asuva purskkaevu järgi on kasutusel olnud ka Siewebueren. Nime Siebenborn on sageli lühendatud kui 7born.^[viide?]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Septfontainesi loss