See artikkel räägib organisatsioonist 1926–1945. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge SS (täpsustus)

Schutzstaffel

Lipp
Adolf Hitler "Leibstandarte SS Adolf Hitler" riviülevaatlusel 1938. aastal Klagenfurtis
Lühend	SS
Deviis	saksa keeles Meine Ehre heißt Treue (Minu au on truudus)
Asutatud	1925
Peakorter	Berliin
Tegevuspiirkond	Saksa Riik
Juhtkond	Julius Schreck (1925–1926) Joseph Berchtold (1926–1927) Erhard Heiden (1927–1929) Heinrich Himmler (1929–1945) Karl Hanke (1945)
Peaorgan	NSDAP Sturmabteilung (1926–1934) SS Peaamet (1934–1945)
Töötajad	1929. jaanuar 280 1930. detsember 2727

Schutzstaffel^ⓘ (eesti keeles "kaitsemalev"), lühendatuna SS või ruunides oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal. SS moodustati 4. aprillil 1925 NSDAP kaitseüksusena.

Alates 4. juulist 1926 oli see Sturmabteilungi (SA) allorganisatsioon. Alates 14. juulist 1934 kuni 8. maini 1945 oli SS iseseisev, paramilitaarne organisatsioon väljaspool NSDAP-d. SS allorganisatsioonid olid kaasosalised holokaustis.

SS juhid (Reichsführer-SS):

• Julius Schreck (1925–1926)
• SS-Obergruppenführer Joseph Berchtold (1926–1927)
• SS-Obergruppenführer Erhard Heiden (1927–1929)
• Heinrich Himmler (1929–1945)
• Karl Hanke (1945)

1925. aasta aprillis andis NSDAP Juht Adolf Hitler korralduse Julius Schreckile korralduse moodustada Schutzstaffel (kaitsesalk), milleks valiti SA piirkondlike SA-Hundert seast üks SS-Gruppe, mille koosseisu kuulus 10–20 NSDAP-le kõige ustavamat liiget, parteijuhtide füüsiliseks kaitseks. A. Hitleri korralduse alusel andis senise SA ühe allüksuse juht korralduse 21. septembril 1925. aastal Schutzstaffel-üksuse moodustamiseks. Koos Schutzstaffeli moodustamisega tekkisid ka Sturmabteilungist erinevad SS ametinimetused. Kuna moodustatud üksused olid väiksearvulised, siis esialgsed ametinimetused olid: kaitsegrupi liige, SS Mann ja grupijuht, SS-Gruppenführer.

1926. aastal võttis NSDAP liikmetest vabatahtlikkuse alusel moodustatud paramilitaarse organisatsiooni SA juhtimise endale Adolf Hitler ning määras Sturmabteilungi juhtorgani juhiks Franz Pfeffer von Salomon´i, kes moodustas SA sõjaväelise organisatsiooni mudeli alusel ning moodustas ka SA üleriikliku selgete alluvusvahekordadega struktuuri. Samuti moodustati üleriiklik SS-üksusi ühendav SS-Obergruppenführeri ametikoht.

1. SS-Amt
2. SS-Zentralkanzlei
3. SS-Personalabteilung
4. SS-Verwaltungsabteilung
5. SS-Sanitätsabteilung
6. SS-Führungsstab (1932)
7. SS-Verbindungsdienst (1933)
8. Amt SS-Sicherheitsdienst
9. SS-Rasseamt

• Allgemeine SS
• SS-Totenkopfstandarten
• SS-Verfügungstruppe muudeti Relva-SS-iks

 Pikemalt artiklis Nürnbergi Tribunal

Teise maailmasõja võitjate liitlasvägede ja Nõukogude Liidu esindajatest moodustatud Nürnbergi tribunali otsusega kuulutati SS kuritegelikuks organisatsiooniks, tehes erandi sellesse organisatsiooni mitte oma vabal tahtel kaasatud isikute suhtes.

„«Tribunal tunnistab kuritegelikuks grupi, mis koosnes isikutest, kes olid ametlikult vastu võetud SS-i organisatsiooni liikmeks ja kes ka said selle organisatsiooni liikmeks ja jäid selle koosseisu, teades, et organisatsiooni kasutatakse tegevuseks, mida kvalifitseeritakse kuritegudena või neid isikuid, kes kuuludes sellesse organisatsiooni isiklikult osalesid kuritegude toimepanemises, välja arvatud need, keda riiklikud organid liitsid sellesse organisatsiooni sellel viisil, mis ei jätnud neile mingit muud võimalust ja samuti need isikud, kes ei osalenud kuritegude toimepanemises.“

• SS-surnupealuusõrmus
• Ehredegen der Reichsführer-SS
• SS-mõõk

• Sturmabteilung
• Relva-SS
• SS-korpus
• SS-i veregrupi tätoveering
• Natsionaalsotsialism