Sansibari revolutsioon
Osa külmast sõjast
Kukutatud valitsuse liikmed
Toimumisaeg	12. jaanuar 1964
Toimumiskoht	Sansibari Sultanaat (tänapäeva Sansibar, Tansaania)
Tulemus	Revolutsioon õnnestub Sansibari Sultanaat likvideeritakse Kuulutatakse välja Sansibari Rahvavabariik
Osalised
Sansibari Sultanaat Revolutsionäärid Afro-Shirazi Partei Umma Partei
Väejuhid või liidrid
Jamshīd bin ‘Abdullāh Muhammad Shamte Hamadi John Okello
Jõudude suurus
Sansibari politsei 600–800
Kaotused

Sansibari revolutsioon oli revolutsioon jaanuaris 1964, millega Sansibari mustanahaline enamus kukutas sultan Jamshīd bin ‘Abdullāhi ja tema araablastest koosnenud valitsuse. Revolutsioon käigus moodustati Sansibari Rahvavabariik, mis kestis alla aasta.

Sansibari Sultanaat oli mitmerahvuseline riik, mis asus 1963. aastal Briti võimu alt iseseisvunud Tanganjika rannikulähedastel saartel. Enne iseseisvumist toimunud parlamendivalimistel õnnestus araablastel võimu juurde jääda. Araablased olid võimul olnud ajast, mil Sansibar veel Omaanile kuulus.

Kuigi mustanahalised olid 1963. aasta juulis toimunud valimistel saanud 54% häältest, ei olnud neil Sansibari parlamendis enamust. Afro-Shirazi Partei (ASP) Pemba haru noorte juht John Okello mobiliseeris 12. jaanuari hommikul 1964 Sansibari saarel 600–800 meest. Ülestõusnud alistasid politsei ning võtsid nende relvad. Pärast seda liikusid nad Stone Towni ning kukutasid sultani ja valitsuse. Mäslejad rüüstasid araablaste ja lõuna-aasialaste kodusid ja ettevõtteid ning vägistasid ja tapsid süstemaatiliselt saare araablasi ning indialasi. Täpne hukkunute arv ei ole teada, kuid see ulatus paarist sajast 20 000-ni. Sansibari uueks presidendiks ja riigipeaks sai ASP mõõdukas juht Abeid Karume.

Uue valitsuse kommunistlik suund tegi lääneriikidele muret. Kuna Sansibar asus Briti mõjusfääris, ausus Suurbritannia valitsus mõtlema sekkumise peale, kuid kuna Sansibarist kommunistlikku riiki ei saanud ning kuna Briti ja Ameerika Ühendriikide kodanikud õnnestus evakueerida, ei realiseerunud need plaanid. Idabloki riigid Ida-Saksamaa ja Nõukogude Liit ning Hiina tunnustasid kohe uut valitsust ja saatsid saarele nõustajad.

Karume asus Tanganjikaga läbirääkimistesse ning 26. aprillil 1964 kaks riiki ühinesid ning moodustasid Tansaania Ühendvabariigi. Asjatundjad arvavad, et Karume tegi seda, et ära hoida kommunistlikku riigipööret. Revolutsiooniga lõppes saarel 200 aasta pikkune araablaste võimuaeg ning selle aastapäeva tähistatakse igal aastal.

• Bakari, Mohammed Ali (2001), The Democratisation Process in Zanzibar, GIGA-Hamburg, ISBN 978-3-928049-71-9, originaali arhiivikoopia seisuga 12. jaanuar 2023, vaadatud 3. mail 2021.
• Clayton, Anthony (1999), Frontiersmen: Warfare in Africa Since 1950, Taylor & Francis, ISBN 978-1-85728-525-3.
• Daly, Samuel Fury Childs (2009), Our Mother is Afro-Shirazi, Our Father Is the Revolution (PDF), New York: Columbia University, originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011.
• Guevara, Ernesto (1968), Venceremos!:The speeches and writings of Ernesto Che Guevara, Macmillan, ISBN 978-0-297-76438-0, originaali arhiivikoopia seisuga 12. jaanuar 2023, vaadatud 31. oktoobril 2015.
• Hernon, Ian (2003), Britain's Forgotten Wars: Colonial Campaigns of the 19th century, Stroud, Gloucestershire: Sutton Publishing, ISBN 978-0-7509-3162-5.
• Ingrams, William H. (1967), Zanzibar: Its History and Its People, Abingdon: Routledge, ISBN 978-0-7146-1102-0, OCLC 186237036.
• Kalley, Jacqueline Audrey; Schoeman, Elna; Andor, Lydia Eve (1999), Southern African Political History, Greenwood Publishing Group, ISBN 978-0-313-30247-3, originaali arhiivikoopia seisuga 12. jaanuar 2023, vaadatud 3. mail 2021.
• Kuper, Leo (1971), "Theories of Revolution and Race Relations", Comparative Studies in Society and History, 13 (1): 87–107, DOI:10.1017/S0010417500006125, JSTOR 178199, S2CID 145769109.
• Lofchie, Michael F. (oktoober–november 1967), "Was Okello's Revolution a Conspiracy?", Transition (33): 36–42, DOI:10.2307/2934114, JSTOR 2934114.
• Myers, Garth A. (1994), "Making the Socialist City of Zanzibar", Geographical Review, 84 (4): 451–464, DOI:10.2307/215759, JSTOR 215759.
• Parsons, Timothy (2003), The 1964 Army Mutinies and the Making of Modern East Africa, Greenwood Publishing Group, ISBN 978-0-325-07068-1, originaali arhiivikoopia seisuga 12. jaanuar 2023, vaadatud 3. mail 2021.
• Petterson, Don (22. september 2004), Revolution in Zanzibar: An American's Cold War Tale, New York: Basic Books, ISBN 9780813342689
• Plekhanov, Sergey (2004), A Reformer on the Throne: Sultan Qaboos Bin Said Al Said, Trident Press Ltd, ISBN 978-1-900724-70-8.
• Sheriff, Abdul; Ferguson, Ed (1991), Zanzibar Under Colonial Rule, James Currey Publishers, ISBN 978-0-85255-080-9.
• Shillington, Kevin (2005), Encyclopedia of African History, CRC Press, ISBN 978-1-57958-245-6, originaali arhiivikoopia seisuga 12. jaanuar 2023, vaadatud 3. mail 2021.
• Speller, Ian (2007), "An African Cuba? Britain and the Zanzibar Revolution, 1964", Journal of Imperial and Commonwealth History, 35 (2): 1–35, DOI:10.1080/03086530701337666, S2CID 159656717, originaali arhiivikoopia seisuga 4. detsember 2012, vaadatud 9. oktoobril 2008.
• Triplett, George W. (1971), "Zanzibar: The Politics of Revolutionary Inequality", The Journal of Modern African Studies, 9 (4): 612–617, DOI:10.1017/S0022278X0005285X, JSTOR 160218, S2CID 153484206.

• Fouéré, Marie-Aude, and William C. Bissell (eds) (2018). Social Memory, Silenced Voices, and Political Struggle: Remembering the Revolution in Zanzibar Dar es Salaam, Tanzania: Mkuki na Nyota. ISBN 978-9987-08-317-6.
• Glassman, Jonathon (2011), War of Words, War of Stones: Racial Thought and Violence in Colonial Zanzibar, Bloomington, Ind.: Indiana University Press, ISBN 978-0-253-22280-0.
• Mwakikagile, Godfrey. The Union of Tanganyika and Zanzibar: Formation of Tanzania and Its Challenges, ISBN 978-9987160464.
• Mwakikagile, Godfrey. Why Tanganyika united with Zanzibar to form Tanzania, ISBN 978-9987-16-045-7.
• Mwakikagile, Godfrey. The Union of Tanganyika and Zanzibar: Product of the Cold War?, ISBN 978-0981425856.