Salumetsad
Salumets on metsatüüp, mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi. Salumetsale on eriti vanemas eas iseloomulik puuliikide mitmekesisus, seejuures laialehiste puuliikide - harilik tamm, harilik pärn, harilik vaher, harilik saar, harilik jalakas esinemine kõrvalliikidena, aga vahel ka peapuuliigina. Samas Eesti salumetsade enamiku moodustavad hüljatud ja metsistunud endised põllumaad, kus kasvab peamiselt pioneerliik hall lepp. Domineerivaks puuliigiks väljakujunemata salumetsas on hall lepp, korralikult majandatud salumetsas aga harilik kuusk või arukask. Liigirikkas põõsarindes kasvavad kuslapuu, sarapuu, toomingas, näsiniin ja muud.
Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja. Salumetsade tüübirühma kuuluvad E. Lõhmuse metsakasvukohatüüpide süsteemi järgi naadi ja sõnajala kasvukohatüüp, ning J. Paali taimkattetüüpide järgi naadi, sinilille ja kuukressi kasvukohatüüp. Eesti metsadest moodustavad salumetsad statistiline metsainventuuri andmetel J. Paali järgi u 21% ja E. Lõhmuse järgi üle 10 protsendi.[1]. Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena.
Enamuspuuliik | Pindala, ha | Osakaal |
---|---|---|
hall lepp | 88700 | 36,8% |
kask | 73900 | 30,7% |
haab | 33700 | 14,0% |
kuusk | 28300 | 11,8% |
sanglepp | 4600 | 1,9% |
mänd | 1900 | 0,8% |
teised | 9800 | 4,1% |
kokku | 240800 | 100% |
Puistutüüp | Pindala, ha | Osakaal |
---|---|---|
lehtpuude segu | 97800 | 42,7% |
hall-lepik | 57900 | 25,3% |
kaasik | 23600 | 10,3% |
okaspuude ja lehtpuude segu | 18300 | 8,0% |
haavik | 10400 | 4,5% |
kuusik | 10200 | 4,5% |
laialehiste lehtpuude segu | 7100 | 3,1% |
okaspuude segu | 2000 | 0,9% |
sanglepik | 1600 | 0,7% |
männik | 500 | 0,2% |
kokku | 229200 | 100% |
Puuliik | Tagavara, tuh. tm | Osakaal |
---|---|---|
hall lepp | 15096,6 | 29,6% |
kask | 10351,9 | 20,3% |
haab | 8959,7 | 17,6% |
kuusk | 8234,5 | 16,2% |
sanglepp | 2676,0 | 5,3% |
saar | 1916,6 | 3,8% |
remmelgas | 901,4 | 1,8% |
mänd | 775,1 | 1,5% |
teised | 2019,3 | 4,0% |
kokku | 50931,0 | 100% |
Puuliik | Tagavara, tuh. tm | Osakaal |
---|---|---|
kuusk | 25730,5 | 25,3% |
hall lepp | 19935,0 | 19,6% |
kask | 17807,5 | 17,5% |
haab | 13304,4 | 13,1% |
mänd | 11495,8 | 11,3% |
saar | 3246,0 | 3,2% |
sanglepp | 2453,7 | 2,4% |
remmelgas | 2296,1 | 2,3% |
tamm | 1498,1 | 1,5% |
teised | 3966,0 | 3,9% |
kokku | 101733,0 | 100% |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Aastaraamat „Mets 2014", Keskkonnaagentuur, 2016. Lk 8" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 16. jaanuar 2017. Vaadatud 13. jaanuaril 2017.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "„Eesti metsad 2010", Keskkonnaagentuur, 2012" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 5. veebruar 2017. Vaadatud 4. veebruaril 2017.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.