Saksamaa veinid ehk Saksa veinid on Saksamaal toodetud veinid. Saksamaa kuulub maailma kümne suurima veinitootja hulka. Mõnede jaoks seostuvad Saksa veinid elegantsete valgete kvaliteetveinidega, teistel jällegi seostub Saksa vein eelkõige odava poolmagusa veiniga Liebfraumilch.

Viinamarjasortidest domineerib Saksamaal valge viinamarjasort "Riesling". Punastest viinamarjadest kasvatatakse kõige rohkem viinamarja "Spätburgunder", mida muus maailmas tuntakse ka nime all "Pinot Noir".

Veinikultuuri tõid Saksamaale roomlased. Saksamaa veinipiirkonna südames, Moselis, asub ka Saksamaa üks vanemaid linnu Trier.

 Pikemalt artiklis Saksamaa veinipiirkonnad

Saksamaa jaguneb 13 veinipiirkonnaks, mida saksa keeles kutsutakse Anbaugebiet:

1. Ahri veinipiirkond
2. Baden
3. Frangimaa veinipiirkond
4. Hessische Bergstraße
5. Mittelrhein
6. Mosel
7. Nahe
8. Pfalz (või Palatinate)
9. Rheingau
10. Rheinhessen (või Rhenish Hesse)
11. Saale-Unstrut
12. Saksimaa (tuntud ka kui Saxony või Sachsen)
13. Württemberg

Saksamaal on veinidel neli kvaliteediklassi:

1. Lauavein (saksa keeles deutscher Tafelwein).
2. Maakonna vein (Landwein).
3. Kvaliteetvein kindlast kasvupiirkonnast (Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete ehk QbA).
4. Predikaatvein (Prädikatswein). Predikaatvein jaguneb omakorda kuude alamklassi: Kabinett, Spätlese, Auslese, Beerenauslese, Trockenbeerenauslese ja Eiswein.

Lisaks ametlikule kvaliteedisüsteemile eksisteerib Saksamaal ka teisi kvaliteedisüsteeme. Tuntuimad neist on VDP ja Bernkasteler Ring.

VDP on akronüüm nimest Verband Deutscher Prädikats- und Qualitätsweingüter. See ühing ühendab ligikaudu 200 Saksamaa veinimõisa, mis toodavad kvaliteetveine.

Bernkasteler Ring ehk Bernkasteli Ring on VDP-le alternatiivne ühing, mille lõid 32 veinitootjat Moseli piirkonnas.

Saksamaal domineerivad peamiselt valged viinamarjasordid.

• "Saksamaa veinid"
• "VDP ametlik lehekülg", inglise ja saksa keeles
• "Bernkasteli ringi ametlik lehekülg", inglise ja saksa keeles