Esimene Eesti Põlevkivitööstus oli aastatel 1936–1940 tegutsenud riiklik aktsiaselts^[1]. Ettevõtte eelkäija oli aastatel 1922–1936 tegutsenud Riigi Põlevkivitööstus^[2].

Aastatel 1918–1937 oli Riigi Põlevkivitööstuse juht, seejärel kuni 1940. aastani A/S Esimene Eesti Põlevkivitööstus juhatuse esimees Märt Raud.

Asutamise ajal omandas Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi Riigi Põlevkivitööstus Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi põlevkivitööstusosakonna valduses olnud Kohtla-Järve karjääri, samuti Kukruse kaevanduse ja põlevkivi utmise katsetehase^[2].

1921. aastal algasid õliajamise katsed Saksamaal „Julius Pintsch AG“ poolt toodetud 40-tonnise päevavõimsusega madalatemperatuurilise katseretordiga Kohtlas. 1921. aastal rajati Kohtla põlevkivilaboratoorium, juhataja Karl Luts.

Eesti põlevkivitööstuse, "Esimene Eesti Põlevkivitööstus" kuulusid Kukruse ja Käva kaevandus ning Kohtlas asuv kuue püstgeneraatoriga tööstuslikus mahus õli tootev õlitehas, mis alustas tööd 1925. aastal.

Kohtla õlivabrikust saadav tooraine sobis pärast destilleerimist laevakütuseks ning kaks Eesti sõjalaeva läksidki sellele küttele üle. Destilleeritud toorõli e mootornafta sobis ka vedurite kütteks, kuid kuna õli vajas enne katlasse jõudmist eelsoojendamist, siis rongide üleminek õliküttele algas 1929. aastal. Toorõli utmise jääki – bituumenit kasutati katusetõrvaks ja katusepapitööstustes. Bituumenile mineraalaineid lisades toodeti asfalt-mastiksit „Estobituumenit“, mida kasutati teede asfalteerimisel. Põlevkiviõlist toodeti isegi taime- ja putukamürke ning oluline toorõli produkt oli veel fenolaat, mida sai kasutada immutusõlina Eesti riigiraudteedel.

1929. aasta algas toorõlist bensiini saamiseks krakkimisvabriku ehitus, tehas valmis 1932. aastal.

1935. aastal lasti käibele Günther Reindorff`i kujundatud 100-kroonine rahatäht, millel on taustal kujutatud Kohtla-Järvel asunud Eesti esimene põlevkiviõli tööstus.

Põlevkiviõli vajadus turul hakkas 1935. aastal tõusma, mis võimaldas Kohtla-Järvele teise kaheksa püstgeneraatoriga õlivabriku ehitamist. Vabrik valmis 1936. aastal. Teise õlitehase (uttevõimsus oli 300 t põlevkivi ööpäevas) Oktoobrist 1936. aastal muutus Riigi põlevkivitööstus riiklikuks aktsiaseltsiks Esimene Eesti Põlevkivitööstus^[2]. 1937. aasta kevadest varustas Riigi põlevkivitööstus Saksa I. G. Farbenindustrie’d toorõliga.

1938. aastal valmis kolmas kuueteistkümne Pintschi püstgeneraatoritega õlivabrik (ööpäevavõimsusega 650 tonni põlevkivi ja 40 000 tonni õli aastas). Lepingu kohaselt I. G. Farbenindustriega oli Saksa pool nõus garanteerima uue õlitehase toodangu ostmise, kuni 1940. aasta lõpuni. 1939. aasta lõpus alustati neljanda, 860 tonnise ööpäevavõimsusega 20 püstgeneraatoriga õlitehase ehitamist.

1939. aastal oli tehases töölisi 2002, teenistujaid 178, 1936. aastal kaevandati 364 000 tonni põlevkivi ja toodeti 23 000 tonni põlevkiviõli, 1939. aastal vastavalt 666 000 ja 61 000 tonni.

Pärast Teist maailmasõda moodustati Kukruse ja Käva II kaevanduse baasil Eesti NSV trust Eesti Põlevkivi ja AS Esimene Eesti Põlevkivitööstus nimetati 1944. aastal ümber „Esimeseks Eesti Põlevkivitööstuseks Kohtla-Järvel“.

• AS Eesti Põlevkivi
• AS Eesti Kiviõli (tegutses 1922–1940)
• Eesti põlevkivitööstus