Rebala muinsuskaitseala paikneb Jõelähtme valla territooriumil, jäädes Tallinnast 4 km ida poole.

Kaitseala on loodud 1987. aastal ja see on ainus muinsuskaitseala Eestis, mis tegeleb ka maastikukaitsega^[viide?]. Kaitseala on varem nimetatud ka Rebala kultuurilookaitsealaks ja Rebala ajaloolis-kultuuriliseks kaitsealaks.

Rebala muinsuskaitseala eesmärk on Eesti põhjarannikul asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide (külad, talud, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, arheoloogia-, ajaloo-, tehnika-, kunsti- ja loodusmälestised) säilitamine ja kaitse^[1].

Rebala muinsuskaitseala haldab Jõelähtme Vallavalitsuse allasutus Rebala^[viide?].

Muinsuskaitseala on kõige muistiserohkem piirkond Eestis^[viide?].

Looduslikke huviväärsusi on rohkesti: Kostivere karstiala, Jägala juga, loopealsed, hiidrahnud, Maardu mõisakompleks, Jõelähtme kirik, postijaam ja kivisild. Rebala külas paiknevad ühed Ida-Euroopa vanemad muinaspõllud^[viide?].

Kaitseala sees asub Rebala muuseum.

 Pikemalt artiklis Jõelähtme kivikirstkalmistu

Tallinnast Narva poole minnes, täitsa maantee ääres, muuseumi lähistel, võib märgata kuulsaid pronksiaegsete kivikirstkalmete rühma, mis rajatud juba VIII–VII sajandil eKr^[viide?].

• Rebala
• Parasmäe
• Vandjala
• Saha kabel
• Jõelähtme kirik
• Maardu mõis
• Linnamäe hüdroelektrijaam
• Jägala linnamägi
• Kostivere karstiala
• Ellandvahe kivi

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rebala muinsuskaitseala

• Rebala muinsuskaitseala koduleht
• Rebala muinsuskaitseala kultuurimälestiste riiklikus registris
• Ulvar Käärt. Muinsuskaitsjad muretsevad Rebala kaitseala maastike säilimise pärast. Eesti Päevaleht, 2. juuli 2010
• Rebala muuseumis saab näha pronksiaega, Tarbija 24.ee, 6. august 2011