Rauda mõis
.jpg)
Rauda mõis (saksa keeles Raudenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Lätis Smiltene piirkonnas Bilska vallas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Smiltene staarost Alexander Schwab andis aadlik Adam Grochowskyle kasutamiseks ja elupaigaks viis linnusele kuulunud valdust: Raude, Gowal, Spretz, Mirin, Papin ja Bahnhusin. Sigismund III kinkis need alad aastal 1618 talle ka pärisvalduseks. Sellest alast kujunesidki Rauda, Pāpiņase ja Bānūži mõis. Rauda kuulus aastal 1688 Adam Grochowskyle, aastal 1780 oli see Carl Grochowsky valduses ja aastal 1707 Philipp von Grochowsky valduses. Tollelt pärisid selle aastal 1825 tema vennalapsed, pärast pärandi jagamist aastal 1826 omandas mõisa Carl von Grochowsky. Aastal 1858 pärisid mõisa tema naine ja tütar, abielu teel Gustavsohn, kes müüsid selle 14 500 rubla eest Jegor von Siversile.[1]
Mõisa suurus
[muuda | muuda lähteteksti]Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 1 ja 1/8 adramaad, sellele allus 15 mees- ja 17 naishinge.[2]
Aastal 1688 oli mõisa suurus (koos Bānūži mõisaga) üks adramaa, ka aastal 1734 kuulus mõisadele üks adramaa. Aastail 1758 ja aastal 1823 oli mõisa suurus üks adramaa.[3] Ka aastal 1832 oli mõisal adramaid üks, aastal 1881 oli neid aga 75/80, lisaks allus mõisale üks adramaa mõisale kuuluvate talude valduses.[4]
Agraarreformi ajal oli mõisa pindala 294 hektarit.[5]
Varia
[muuda | muuda lähteteksti]13. augustil 1872 sai Smiltene kihelkond 500 aastaseks. Sel puhul kirjutas mõisa toonane omanik Jegor von Sivers raamatu Smiltene ja sealse koguduse ajaloost.[6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 405.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 275.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 274.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 401.
- ↑ Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 2402. sleja.
- ↑ "Smiltenes evaņģēlski luteriskā draudze". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. september 2017. Vaadatud 19. augustil 2018.
Kirik: Smiltene Maarja kirik
Mõisad: Bānūži mõis | Biksēja mõis | Blome mõis | Cērtene mõis | Ikšele mõis | Jaunbilska mõis | Pāpiņase mõis | Rauda mõis | Smiltene kirikumõis | Smiltene mõis | Zeltiņi mõis | Vecbilska mõis
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
