Rakukest
Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest.
Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju.
Rakukesta materjalideks on enamasti tselluloos, hemitselluloos ja ligniin või kitiin.
Taimede rakukesta ehitus
[muuda | muuda lähteteksti]
Rakukest koosneb kolmest kihist, moodustades küllalt tugeva rakuümbrise, mis suudab vastu seista osmootsele rõhule. Rakukestade paksus kõigub 0,1 kuni mõne mikromeetrini ja nende ehitus annab taimele tugevuse.
Maal levinud taimsest materjalist moodustavad põhimassi kolm biopolümeeri, mis on põhilised rakukesta ehitusmaterjalid. Need on tselluloos, ligniin ja hemitselluloos, vastavalt keskmiselt 33, 30 ja 20 protsenti biomassist. Puidus on nende sisaldus vastavalt 40–50%, 20–30% ja 20–30%. Erinevalt tselluloosist ja hemitselluloosist, mis on polüsahhariidid, on ligniin oluliselt varieeruva struktuuriga polümeer, milles prevaleerivad aromaatsed (benseeni) tsüklid. Ligniin seondub keemiliselt hemitselluloosiga (polüsahhariididega), seega aitab tugevdada rakukesta ja kogu taime. Lisaks nimetatud põhikomponentidele on rakukestades mitmeid ühendeid, mis modifitseerivad selle tugevust ja läbilaskvust.
Puitumine on polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse, mille tulemusena muutub taime vars jäigaks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Iben Sørensen, David Domozych, William G.T. Willats. Plant Physiol. 153(2): 366–372.
- How Have Plant Cell Walls Evolved?, 29. aprill 2010, doi: 10.1104/pp.110.154427, PMCID: PMC2879805
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
