Rahkla mõis (saksa keeles Rachküll) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaal^[1], tänapäeva Rahkla küla lähedal^[2] Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.

Mõis kuulus järjest Zöge, Steinheili, Schmelingi, Wrede, Dellingshauseni, Rentelni perekonnale.

1613. aastal konfirmeeris Rootsi kuningas Gustav II Adolf Hendrich von Ungernile (surn. 1630) ja tema naisele eluaegseks kasutamiseks 16 tühja adramaad Rahklas (Rattküll) Rakvere lähedal. Tehingusse kuulusid külad Raufer (Naufer), Kurkena, Edivere, kui ka vana veskiehituskoht. Ungern võis seda kasutada oma naisega eluaja vältel tingimusel, et pärast nende surma võetakse kogu vara Rootsi kroonile tagasi. 1631. aastal, pärast Heinrich Ungerni surma, doneeris kuningas Gustav II Adolf endise Pirita kloostri mõisa Muuga ja sinna juurde kuuluva Rahkla külaga oma sekretärile Nils Nilsson Tungelile (1592–1665) Harju-Viru õiguse järgi. 1637. aastal Nils Nilsson aadeldati kui Tungel ning kanti 1632. aastal Rootsi rüütelkonda tituleerimata aadlisuguvõsana nr 182 all^[3]. 1647. aastal kinnitas ka Rootsi kuninganna Kristiina Muuga mõisa kuulumist Niels Tungellile, kuid eraldas valdustest Rahkla alad.

Ülejäänud Muuga mõisa maad sai 1617. aastal tehtud doneerimise alusel Heinrich von Ungerni lesk Anna von Patkul, kes oli alates 1634. aastast abielus Läänemaa Lihula linnusepealiku Ewolt von Patkuliga. Tungel võis teised Muuga mõisa juurde kuuluvad alad saada alles pärast Anna von Patkuli surma, aga von Patkul määras oma pärijaks õepoja ooberst Anders Zöege.

1664. aastal abiellus kantseleinõunik ja Rootsi erakorraline saadik Venemaal Jonas Klingius Klingstedt (1616–1691) (aadeldatult Klingstedt^[4]), Niels Tungeli (surn. 1665) tütre Britaga ja sai kaasavaraks Rahkla mõisa.

Mõisate reduktsiooni ajal Muuga, Rahkla ja Edivere mõis redutseeriti, kuid kuningas Karl XI andis Rahkla mõisa Jonas Klingius Klingstedtile ja ta naisele eluksajaks tagasi ning 1689. aastal aga alalisele rendile (tertsiaalrent). Klingstedti surma järel valdas lühikest aega tema poeg Nils, kes suri katku. Pärast Põhjasõda kuulutati Rahkla Venemaa riigimõisaks, kuna kedagi pärijaist polnud kohal. 1723. aastal määrati mõis Jonas Klingstedti pojale kindralmajor Hinrich Klingstedtile, seda senini segastel aegadel hallanud Magnus Wilhelm Nierothilt.

1748. aastast oli mõisaomanik õuemarssal Gottschalk Heinrich von Dücker (1710–1770), kelle pärija Peter Friedrich von Dücker (1754–1774) loovutas kõik mõisad – Vääna, Viti, Avanduse, Pudivere ja Rahkla mõisa – oma õemeestele. Õe Katharina Elisabeth von Stackelbergi mees Otto Friedrich von Stackelberg (Roosna-Allikult) sai Avanduse ja Rahkla mõisa. 1793. aastal panditi mõis 60 aastaks major Karl Gustav von Steinheilile ning 1808. aastal omandas see Rahkla mõisa pärusomandiks. 1869. aastal müüs Karl Gustav von Steinheili pärija, tema tütar Philippine von Steinheil Rahkla Karl Schmelingile, kelle pärijatelt omandas 1892. aastal mõisa Karl Albert von Wrede (1862–1917). 1903. aastal kinkis too mõisa Nikolai Friedrich von Dellingshausenile, kellelt ostis 1909. aastal mõisa Tartu kodanik Bertha Schüler. 1912. aastal omandas mõisa kolleegiumisekretär ja Palupera mõisnik Peter Ludwig Alexander von Renteln (1864–1956)^[5].

1917. aastal omandas mõisa Tallinna 2. Gildi kaupmees Karl Kadak (Kadakas), kellelt mõis 1919. aasta maareformiga võõrandati.

• Rahkla mõis (Simuna) Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
• Rahkla mõis (Simuna khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

Simuna kihelkond

Kirik: Simuna
Mõisad: Aru mõis | Avanduse mõis | Edivere mõis | Emumäe mõis | Härma mõis | Imukvere | Kellavere mõis | Koila mõis | Kuremaa mõis | Käru mõis | Laekvere mõis | Lasinurme mõis | Liinemõisa mõis | Luusika mõis | Lõusa mõis | Moora mõis | Muuga mõis | Mõisamaa mõis | Määri mõis | Orguse mõis | Paasvere mõis | Pallasvere mõis | Pudivere mõis | Rahkla mõis | Rohu mõis | Salla mõis | Simuna kirikumõis | Selli mõis | Sootaguse mõis | Tammiku mõis | Tillika mõis | Tuulivere mõis | Venevere mõis | Võivere mõis | Väiküla mõis | Vägeva mõis | Vända mõis