Putukad
Koiduliblikas
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda
Alamhõimkond	Kuuejalgsed Hexapoda
Klass	Putukad Insecta Linnaeus, 1758

Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.

Kogu maailmas on teada üle miljoni liigi putukaid, mis moodustab rohkem kui 68% teadaolevatest loomaliikidest. Eestis esineb umbes 14 400 liiki.

Eri liikide keha pikkus varieerub vahemikus kuni 0,2–350 mm. Karbonis elanud ürgsete kiililaadsete putukate siruulatus võis olla kuni 75 cm (näiteks Meganisoptera).

Putuka kehal saab eristada kolme selgelt eristunud põhiosa: pea, rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen).

Pea on tekkinud 6 lüli liitudes ning teda katab peakihn. Peale kinnituvad liitsilmad, täppsilmad, 1 paar tundlaid ja suised. Pea eesosas asub paar tundlaid (välja arvatud tõukjalalistel).

Pea alaosas asub putukatel suu. Suu ümber paiknevad suised – ülalõuad ehk mandiibulad (mandibulae), alalõuad ehk maksillid (maxillae) ja alahuul (labium), – mille abil putukad toituvad. Ala- ja ülalõugadele kinnituvad sageli ka erilised jätked, mida nimetatakse lõug- ja huulkobijateks.

Putukate suised on arenenud ürgsete vormide jäsemetest, suuava ülalt kattev ülahuul on aga näokilbi väljakasve. Vastavalt toitumistüübile on putukate suised evolutsiooni käigus omandanud erinevaid vorme. Kõige levinumad on nelja tüüpi suised:

• haukamissuised
• libamissuised
• pistmissuised
• imemissuised

Peale järgneb rindmik. Putukate rindmik koosneb kolmest lülist, mis tavaliselt on üksteisega liikumatult ühendatud. Rindmiku esimesele lülile ehk eesrindmikule kinnituvad esijalad, teisele lülile ehk keskrindmikule keskjalad, kolmandale lülile ehk tagarindmikule tagajalad.

Tiivulistel putukatel kinnitub rindmikule (2. ja/või 3. lülile) valmikueas tavaliselt ka kaks paari tiibu (või üks paar, kui näiteks kolmandal lülil on need redutseerunud; näiteks kahetiivalised ja töösipelgad). Osadel väljasurnud putukatel kinnitus ka rindmiku esimesele lülile paar tiibu^[viide?].

Putukatel on reeglina kolm paari jalgu: ees-, kesk- ja tagajalad. Jalad kinnituvad rindmikule puusa abil, millele järgneb pöörel (tavaliselt ühelüliline, kiletiivalistel aga sageli kahelüliline). Pöörlale kinnitub reis, sellele omakorda säär ning käpp. Viimane koosneb 1–5 lülist. Käpa viimasel lülil on tavaliselt küünised.

Tagakeha koosneb 9–11 lülist (Greenhalgh & Ovenden, 2007), mis osaliselt võivad olla evolutsiooni käigus kadunud. Tagakehal asuvad putukatel suguelundid. Erinevalt teistest lülijalgsetest on putukatel jalad tagakehalülidel taandarenenud, vaid kõige ürgsemates putukarühmades võib täheldada rudimentaarseid jalgu, kuid need on oma liikumisülesande suures osas kaotanud.

Enamik putukaid läbib elutsükli jooksul moonde. Täismoone koosneb järgmistest staadiumitest: muna, vastne, nukk ja valmik. Muna on rebubikas ja pindmise lõigustusega. Osalise moonde ehk vaegmoonde puhul võib mõni staadium vahele jääda (näiteks võib valmik kooruda vastsest, jättes nukustaadiumi vahele). Eri liikide kestuvate vastsete areng võib kesta mõnest päevast kuni 17. aastani. Lennu- ja sigimisvõimelised on üksnes valmikud, keda üldkeeles nimetataksegi putukateks. Sageli on valmikustaadium kõige lühiajalisem, võib kesta vaid mõne päeva (näiteks paljud ühepäevikulised) või vaid mõned tunnid.

Alamklass: Siselõugsed (Entognatha)

Pea enamasti silmadeta. Mälumisaparaat piste-mälumistüüpi, pikenenud, varjatud (sissetõmmatav). Selline omapärane lõuaaparaadi ehitus andis alust paigutada nad omaette klassi. Paljud tunnused viitavad siiski sugulusele putukatega (keha jagunenud selgelt kolmeks osaks, rindmikul 3 paari jäsemeid).

• Selts: Tõukjalalised Protura
• Selts: Hooghännalised Collembola
• Selts: Harkhännalised Diplura

Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha)

• Selts: Harjashännalised Thysanura
  • Esindajaid: majasoomukas
• Selts: Prussakalised Blattodea
  • Esindajaid: prussakas, tarakan
• Selts: Termiidilised Isoptera
  • Esindajaid: termiit
• Selts: Tsorapterilised Zoraptera
• Selts: Kilkprussakalised Grylloblattida
  • Esindajaid: kilkprussakas
• Selts: Röövritsikalised Mantoptera s. Mantodea
  • Esindajaid: palvetaja
• Selts: Kojuselised Phasmoptera s. Phasmida
  • Esindajaid: raagritsikas
• Selts: Sihktiivalised Orthoptera
  • Esindajaid: heinaritsikas, maakilk, kaerasori
• Selts: Nahktiivalised Dermaptera
  • Esindajaid: kõrvahark
• Selts: Kevikulised Plecoptera
• Selts: Mõnsskäpalised Emboidea
• Selts: Kõdutäilised Psocoptera s. Copeognatha
  • Esindajaid: raamatutäi
• Selts: Ühepäevikulised Ephemeroptera
• Selts: Kiililised Odonata
  • Esindajaid: pruun-tondihobu, harilik vesineitsik
• Selts: Väivilised Mallophaga
  • Esindajaid: kajakaväiv
• Selts: Täilised Anoplura
  • Esindajaid: peatäi
• Selts: Nokalised Hemiptera
• Alamselts: Sarnastiivalised Homoptera
  • Esindajaid: kasvuhoonekarilane, harilik vahtlane, õunapuu-lehetäi
• Alamselts: Lutikalised Heteroptera
  • Esindajaid: voodilutikas, majalutikas
• Selts: Ripstiivalised Thysanoptera
  • Esindajaid: tubakaripslane
• Selts: Kaamelkaelalised Rhaphidioptera
• Selts: Suurtiivalised Megaloptera
  • Esindajaid: harilik loidtiib
• Selts: Võrktiivalised Neuroptera
  • Esindajaid: võsa-kiilassilm
• Selts: Koonulised Mecoptera
  • Esindajaid: koonlane
• Selts: Mardikalised Coleoptera
  • Esindajaid: maipõrnikas, jaanimardikas, kuuse-kooreürask
• Selts: Lehviktiivalised Strepsiptera
• Selts: Ehmestiivalised Trichoptera
  • Esindajaid: Phryganea striata (vastne puruvana)
• Selts: Liblikalised Lepidoptera
  • Esindajaid: lapsuliblikas, sirelisuru
• Selts: Kiletiivalised Hymenoptera
  • Esindajaid: meemesilane, röövikuhunt, metsakuklane, vapsik
• Selts: Kahetiivalised Diptera
  • Esindajaid: toakärbes, laulusääsk, põdrakärbes, kihulane
• Selts: Kirbulised Siphonaptera
  • Esindajaid: koerakirp

• putukate loend
• Eesti putukad
• putukapiste
• desinsektsioon
• Minuscule
• Minuscule (film)

• Greenhalgh, M. & Ovenden, D. (2007). Euroopa magevee-elustik. (Eestikeelse tõlke toim. Timm, H..) Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 105.
• ENE 7. köide

Tsitaadid Vikitsitaatides: Putukas

• Loodusaed: selgrootud
• Jules A Hoffmann, Innate immunity of insects, Current Opinion in Immunology 1995, 7:4-10, veebiversioon (vaadatud 03.10.2014) (inglise keeles)