Punane aruhein
Punane aruhein (Festuca rubra)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass	Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts	Kõrreliselaadsed Poales
Sugukond	Kõrrelised Poaceae
Perekond	Aruhein Festuca
Liik	Punane aruhein
Alamliik	Luide-aruhein
Binaarne nimetus
Festuca rubra (L.)
Sünonüümid
Avena dura Salisb. Bromus secundus J.Presl Festuca ammobia Pavlick Festuca arenaria Osbeck Festuca askelofiana Schult. Festuca atlantigena (Litard.) Romo Festuca aucta Krecz. & Bobrov Festuca aurasiaca Trab. Festuca baicalensis (Griseb.) Krecz. & Bobrov Festuca balearica Zuccagni Festuca baltica Homann ex Mert. & W.D.J.Koch Festuca briquetii St.-Yves Festuca cambrica Huds. Festuca clarkei (Stapf) B.S.Sun Festuca communis Petif Festuca cryophila Krecz. & Bobrov Festuca daghestanica (Tzvelev) E.B.Alexeev Festuca densiuscula (Hack. ex Piper) E.B.Alexeev Festuca dumetorum L. Festuca duriuscula L. Festuca egena Krecz. & Bobrov Festuca eriantha Honda Festuca fallax Thuill. Festuca glabra Lightf. Festuca helgolandica Patzke Festuca hondoensis (Ohwi) Ohwi Festuca inopoda Schur Festuca kirelowii Steud. Festuca lanuginosa (Mert. & W.D.J.Koch) Scheele Festuca longifolia Hegetschw. Festuca michiganica E.B.Alexeev Festuca musashiensis Honda Festuca niitakensis (Ohwi) Ohwi Festuca oregona Vasey Festuca pallidiuscula Gand. Festuca paucispicula Fuente & Sánchez Mata Festuca planifolia (Hack.) Fritsch Festuca polonica Zapal. Festuca pruinosa (Hack.) Patzke Festuca pseudorubra Schur Festuca pseudovivipara (Pavlick) Pavlick Festuca pubescens Willd. Festuca repens Knapp Festuca salina G.Natho & G.Stohr Festuca scabrescens Hack. ex Trab. Festuca septiflora Honck. Festuca steineri Patzke Festuca subcontorta Gand. Festuca unifaria Dumort. Festuca vallicola Rydb. Festuca vaudensis Rouy Festuca villiflora Steud. Festuca waldsteinii Degen Festuca yvesiana (Litard. & Maire) Romo Gramen rubrum (L.) E.H.L.Krause Schedonorus dumetorum (L.) P.Beauv.

Punane aruhein (Festuca rubra) on rohttaimeliik kõrreliste sugukonna aruheina perekonnast.

Punase aruheina pööris on kuni 6–10 cm pikk, rohekaslillakas, sageli ühe suhteliselt pika alumise haruga. Pähikud 8–12 mm pikad, 4–7 õiega. Välissõkal 0,5–2,5 mm pikkuse ohtega või ogateravikuga tipus. Keeleke lühike või peaaegu puudub. Lehed on punasel aruheinal tume- või sinakasrohelised, ristlõikes enam-vähem kolmnurksed, kõrrelehed lamedad, pealt pikakarvased, sageli pikuti kokku käändunud. Juurmised lehed niitjad. Juurmised vanad lehetuped peaaegu alati punased. Punane aruhein kasvab 20 kuni 100 cm kõrguseks. Taimed õitsevad mais-juunis. ^[1]

Punane aruhein kasvab niitudel, hõredates metsades, luidetel, kultuurtaimena karjamaadel ja murude külvides.^[1]

Eesti sage. ^[1]

• 
  Punase aruheina õisik
• 
  Punase aruheina õied
• 
  Punase aruheina kõrs ja lehetupp

• Punane aruhein andmebaasis eElurikkus

• Herba