Albaania rahva õiguste kaitse liiga (albaania keeles Lidhja për mbrojtjen e të drejtave te kombit Shqittar) oli Albaania poliitiline organisatsioon, mis asutati 5. jaanuaril 1877. Liiga alustas ametlikult tegevust Prizreni vanalinnas 10. juunil 1878. Linn asus tollal Osmanite riigi territooriumil Kosovo vilajetis.

Liiga alustas reformiprogrammi, mis koondas tähelepanu viiele olulisele punktile:

• Serbia, Montenegro ja Kreeka ekspansiivsete ambitsioonide poolt vaidlustatud maade kaitsmisele;
• autonoomse "suurprovintsi" loomisele, mis ühendaks Kosovo, Monastiri, Janina ja Scutari vilajetti;
• Albaania rahuaja sõjaväeteenistuse rajamisele;
• riiklikele koolidele loa saamisele, mis annaksid haridust ladina tähestikuga albaania keeles;
• nelja provintsi rahanduse kontrollimisele.

Autonoomsuse liikumisest ajendatuna keeldus liiga lõpuks Osmanite riigi võimu tunnistamast ning otsis võimalust täielikuks eraldumiseks Kõrgist Väravast (Kostantiniyyes asunud keskvõim). Sultan seevastu, seistes silmitsi kasvava rahvusvahelise survega "lepitada" tulekindlat Albaaniat, saatis sinna oma armee (umbes 10 000 meest). See lõpetas komandör Dervish Pasha juhtimisel vägivaldselt liiga tegevuse 1881. aasta aprillis. Liiga juhid koos perekondadega kas tapeti või arreteeriti ja küüditati.

• Kosovo albaanlased
• Prizren