Prantsusmaa revolutsioonikalender ehk Prantsusmaa Vabariigi kalender oli pärast Prantsuse revolutsiooni kasutusele võetud kalender. Uus ajaarvamine, mis oli puhastatud kõigest kristlikust ja rojalistlikust, võeti vastu 1793. aasta oktoobris ning see hakkas kehtima tagasiulatuvalt alates 22. septembrist 1792. Sel päeval kuulutati Prantsusmaa vabariigiks.^[1]

Prantsusmaa revolutsioonikalender jagas aasta kaheteistkümneks kuuks, igaühes neis oli 30 päeva. Aasta algas sügis- ja lõppes suvekuudega. Kuudele anti nimetused loodusnähtuste järgi. Aasta lõpus oli veel 5 (liigaastatel 6) päeva, mis kandsid sankülotiidide nime. Revolutsioonikalender kehtis Prantsusmaal 1805. aasta lõpuni.^[1]

Revolutsioonikalendrit kasutati ka 1871. aastal Pariisi Kommuuni ajal, kokku 18 päeva.^[2]

• sügiskuud:
  • vandemjäär (Vendémiaire, viinamarjakuu), 22. september–21. oktoober
  • brümäär (Brumaire, udukuu), 22. oktoober–20. november
  • frimäär (Frimaire, külmakuu), 21. november–20. detsember
• talvekuud:
  • nivoos (Nivôse, lumekuu), 21. detsember–19. jaanuar
  • plüvioos (Pluviôse, vihmakuu), 20. jaanuar–18. veebruar
  • vantoos (Ventôse, tuulekuu), 19. veebruar–20. märts
• kevadkuud:
  • žerminaal (Germinal, idanemiskuu), 21. märts–19. aprill
  • floreaal (Floréal, õitsemiskuu), 20. aprill–19. mai
  • preriaal (Prairial, heinakuu), 20. mai–18. juuni
• suvekuud:
  • messidoor (Messidor, lõikuskuu), 19. juuni–18. juuli
  • termidoor (Thermidor, kuumakuu), 19. juuli–17. august
  • früktidoor (Fructidor, viljakuu), 18. august–16. september^[1]

Dekaadide päevi nimetati nende järjekorranumbritena: primidi (esimene päev), duodi (teine päev jne.), tridi, quartidi, quintidi, sextidi, septidi, octidi, nonidi ja décadi. Lisapäevad olid pühad ja pühendatud väärtustele – vastavalt voorustele ja karskusele, andele ja talentidele, tööle ja töökusele, veendumustele ja põhimõtetele, aule ja tänule ning revolutsioonile ja aadetele.

Lisaks oli aasta kõikidele päevadele kinnitatud mingi sümbol (vastukaaluks Gregoriuse kalendri pühakutele). Number 5-ga lõppevad päevad olid tähistatud loomade ja lindudega, 0-ga lõppevad kuupäevad tööriistade või -vahenditega (sh ka veski) ning ülejäänud taimede või mineraalide nimetustega. Enamik taimedest olid seejuures kultuur- või toidutaimed, sageli ka maitsetaimed.