Prantsuse Flandria (prantsuse La Flandre française; hollandi Frans-Vlaanderen) on ajaloolise Flandria krahvkonna osa tänapäeva Prantsusmaal.

Ala laiub Nord-Pas-de-Calais' piirkonnas ja vastab laias laastus Lille'i, Douai ja Dunkerque'i ringkonnale praeguse Belgia kuningriigi lõunapiiril. Koos Prantsuse Hainaut'ga moodustab see Nordi departemangu.

Prantsuse Flandria on enamasti lame rabamaa söerikkal alal Põhjamere lõunakaldal.

Prantsuse Flandria koosneb kahest piirkonnast:

1. Prantsuse Westhoek loodes, Leie jõe ja Põhjamere vahel, laias laastus Dunkerque'i ringkonna ala.
2. Lille'i Flandria (prantsuse La Flandre Lilloise; hollandi Rijsels-Vlaanderen), ajalooliselt ka Vallooni Flandria kagus, Leie jõest lõunas ning Lille'i ja Douai ringkonna ala.

Olles kord osa keskaegsest Frangi riigist, langes Flandria järk-järgult Inglismaa ja siis Hispaania kontrolli alla. Kui Prantsuse sõjaline võim Bourbonide Päikesekuninga Louis XIV (1638–1715) ajal kasvas, läks ajaloolise Prantsuse Flandria osa kuningriigile.

Prantsuse Flandria oli algselt Flandria krahvkonna osa ja siis Lõuna-Madalmaade osa (tänapäeva Belgia). See eraldati krahvkonnast (Habsburgide Burgundia pärandi osa) aastal 1659 Püreneede rahuga, mis lõpetas Prantsuse-Hispaania konflikti Kolmekümneaastases sõjas (1618–1648), ja teisi piirkonna osi lisandus järgnevate lepingutega aastatest 1668 ja 1678. Piirkond loovutati Prantsusmaale ning sai Flandria ja Hainaut' provintsi osaks. Lõviosa on Prantsuse Nordi departemangus, kuigi mõned piirkonna lääneosad, mis eraldati aastal 1237 ja said enne Prantsusmaale loovutamist Artois' krahvkonnaks, on nüüd Pas-de-Calais' departemangu osa.

Teise maailmasõja ajal tähendas Prantsuse Flandria kogu Nord-Pas-de-Calais piirkonda, mis allutati algul Saksamaa okupeeritud Belgia sõjalisele haldusele, sai siis Belgien-Nordfrankreichi osaks Reichskommissar'i alluvuses ja lõpuks teoreetilise Flandria Reichsgau osaks.

Rikas kivisöe poolest ja külgnedes Põhjamerega, mille ümber olid tavaliselt võimsad naabrid, on Prantsuse Flandrias võideldud palju kordi tuhande aasta jooksul keskajast ja teise maailmasõjani.

Prantsuse Flandria (Prantsuse Westhoeki) põhjaosa traditsiooniline keel on hollandi keele lääneflaami murre, täpsemalt prantsuseflaami alammurre, mida räägib igapäevase keelena umbes 20 000 inimest ja aeg-ajalt 40 000 inimest.
Lille'i Flandria traditsiooniline keel on pikardi (ja selle murded, nagu ch'ti või rouchi).

• Vallooni Flandria
• Burgundia Madalmaad
• Nordi departemang
• Nord-Pas-de-Calais
• Prantsuseflaami alammurre
• Friisid
• Suur-Madalmaad
• Seitseteist Provintsi
• Belgia
• Holland
• Prantsusmaa
• Valloonia