Port Vila
Pindala: 23,6 km²
Elanikke: 49 034 (2020)
Koordinaadid: 17° 44′ S, 168° 19′ E

Port Vila on linn Vanuatus, 1980. aastast Vanuatu pealinn. Asub Efate saarel. Elanike arv oli 1999. aastal 29 356.

Port Vila asub Shefa provintsis Efate saare lõunarannikul. Port Vilast kagusse jääb Tafea provintsi kuuluv Erromango saar.

Linnas kasutatakse igapäevasel suhtlemisel peamiselt bislama keelt, vähem teisi vanuatu keeli. Inglise ja prantsuse keele oskus on laialt levinud.

Põhiosa linnaelanikest moodustavad melaneeslased. Vähem on polüneeslasi, asiaate ja europiide. Europiidid on pärit põhiliselt Suurbritanniast ja Prantsusmaalt.

Port Vilas on lähisekvatoriaalne kliima. Aasta otsa on palav, aga merelt tulevad tuuled toovad jahutust. Tuul puhub kõige sagedamini kagust.

Kõige kõrgem absoluutne temperatuur on registreeritud märtsis (+34 °C). Igas kuus on registreeritud vähemalt +29 °C.

Kõige madalam temperatuur on registreeritud augustis (+12 °C). Kõige kõrgem on jaanuari ja veebruari miinimum: +19 °C.

Aastas sajab keskmiselt 2405 mm vihma. Talvel sajab rohkem, suvi on kuivem. Kõige rohkem sajab aprillis (338 mm) ja märtsis (282 mm). Kõige vähem sajab septembris (99 mm) ja augustis (125 mm). Õhuniiskus on kõige kõrgem veebruaris (87%) ja kõige madalam augustis (80%). Aastas sajab keskmiselt 112 päeval. Kõige rohkem sajupäevi on aprillis (13), kõige vähem augustis (5).

Efatel elasid aastatuhandeid melaneeslased. 2004. aasta sügisel avastati väljakaevamistel 25 Lapita kultuuri kuuluvat hauda kolme tosina luustikuga. Nende juurde kuuluvad savinõude tükid dateeriti 13. sajandisse enne meie aega.

Esimesed eurooplased saabusid saarele 1606. See oli Hispaania ekspeditsioon, mida juhtisid portugallased Pedro Fernandes de Queirós ja Luís Vaz de Torres.

19. sajandil sai see saarestik tuntuks Uus-Hebriididena. Esmalt kuulus see Suurbritannia majandustsooni, aga 1880. aastatel hakkas kontroll Prantsusmaa kätte minema.

Prantslane Ferdinand-Albert Chevillard hakkas Port Vila ümber maad kokku ostma, esialgu plaaniga rajada suur põllumajand, aga selle asemel rajati sinna asula, mis kandis nime Franceville. 9. augustil kuulutas Franceville ennast sõltumatuks vabariigiks, mille president oli esmalt Chevillard ja järgmisel aastal sai selleks USA kodanik R.D. Polk, kes oli USA presidendi James Polki sugulane. Vabariik likvideeriti 1890. aasta juuniks. Millal Franceville Port Vilaks ümber nimetati, ei ole selge.

Suurbritannia ja Prantsusmaa leppisid 1878 kokku, et Uus-Hebriidid on neutraalne territoorium. Alates 1887 haldasid nad saarestikku ühiselt, algul mitteametlikult, aga 1906 sõlmisid nad selleks ametlikult kondomiiniumi.

Teise maailmasõja ajal oli Port Vilas USA ja Austraalia ühine lennuväebaas.

Linna kahjustasid tugevalt 1987. aasta taifuun Uma, 2015. aasta taifuun Pam ja 2002. aasta jaanuaris toimunud maavärin.

Peamised majandusharud linnas on tänapäevani põllumajandus ja kalapüük. Kogu Vanuatu on maksuparadiis ja offshore-rahandus on linna majanduse jaoks samuti oluline. Viimasel ajal^[millal?] muutub tähtsamaks turism ja 1997. aastal külastas linna üle 50 tuhande turisti, rohkem kui kogu linnas elanikke. Turistid pärinevad peamiselt Austraaliast ja Uus-Meremaalt.

Port Vila on Vanuatu tähtsaim sadam ja kaubanduskeskus. Linna kaudu saabub 86,9% kogu riigi impordist ja lahkub 35,7% riigi ekspordist. Linnas on Bauerfieldi rahvusvaheline lennujaam ja Vanuatu riikliku lennukompanii Air Vanuatu peakorter.

Vanuatu sõltub endiselt välisabist. See tuleb peamiselt Austraaliast ja Uus-Meremaalt, viimasel ajal ka Hiinast. Näiteks Uus-Meremaa on tasunud kohalike arstide väljaõppe eest ja Austraalia on palganud konsultante töötama Port Vila haiglates.

Port Vila sõpruslinnad on Bora-Bora (Prantsuse Polüneesia), Dumbéa ja Lifou (Uus-Kaledoonia), Foshan, Yinchuan ja Shanghai (Hiina).

• Port Vila munitsipaalstaadion

 Port Vila – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis