Pirita jõgi
Pirita jõgi Kosel (2010)
Lähe	Pususoos 59° 1′ 14″ N, 25° 21′ 38″ E
Suubub	Tallinna lahte 59° 28′ 9″ N, 24° 49′ 28″ E
Valgla maad	Eesti
Valgla pindala	807,8 km²[1]
Pikkus	107 km[2]
Langus	75 m
Vooluhulk	7–8 m³/s
Parempoolsed lisajõed	Leivajõgi
Vasakpoolsed lisajõed	Kuivajõgi, Tuhala jõgi

Pirita jõgi on jõgi Põhja-Eestis. Selle pikkus on 106,9 km. Jõgi algab umbes 20 km Paidest loode pool Pususoos ja suubub Tallinnas Pirital Tallinna lahte.

Vasakpoolsed lisajõed Kuivajõgi ja Tuhala jõgi voolavad kohati salajõgedena maa all. Vaskjala paisu juurest algava Vaskjala–Ülemiste kanali kaudu voolab osa jõe vett Ülemiste järve ning kuulub Tallinna joogiveega varustamiseks.

Alamjooksul on jõe org kaitstud Pirita jõeoru maastikukaitseala koosseisus. Teisi kaitsealasid jõe kallastel: Ravila mõisa park, Kämbla looduskaitseala, Kose-Uuemõisa mõisa park, Laukesoo looduskaitseala. Jõel on ka kaitsealuste liikide hink ja võldas leiukohti.

Pirita jõgi läbib Vaskjala veehoidla, Paista järve ja Kose veskijärve. Jõel on Kloostrimetsa hüdromeetriajaam (praegu suletud), Nehatu hüdromeetriajaam (praegu suletud), Paunküla hüdromeetriajaam (praegu suletud), Paunküla hs. hüdromeetriajaam (praegu suletud). Tänu paisude avamisele ning kalapääsude ehitamisele on Pirita jõgi suuremas ulatuses, kuni Paunküla veehoidlani vaba kalade rändeks. Suuremad ning kaladele ületamatud tõkked on varasematel aegadel olnud nii Vaskjalas kui ka Kosel.

Kalapüügieeskirja kohaselt on Pirita jões spinningu ja lendõngega keelatud püüda Vaskjala paisust suudmes asuva muuli lõpuni 1. septembrist 30. novembrini.^[viide?] Erandina on lubatud kalastuskaardi alusel lõhe- ja forellipüük Vaskjala paisust suudmeni landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega 1. septembrist 19. oktoobrini. Pirita jõel Veneküla raudteesillast kuni Lükati sillani on 20. oktoobrist 30. novembrini kalapüük harrastuskalapüügivahenditega keelatud. Aasta läbi on keelatud püük suudmele lähemal kui 1000 m. 1. septembrist 31. oktoobrini on keelatud püük suudmele lähemal kui 1500 m. Kalastuskaardiga seotud erandite osas tuleb alati kontrollida kehtivat määrust, mis on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt. Keeluvälisel ajal uuri kehtivat kalapüügieeskirja riigiteatajast.

Sulgudes lisajõe järk – suubumine vasakult (v) või paremalt (p) – lisajõe suudme kaugus peajõe suudmest.^[3]

• Laukesoo kraav (I – vasakult – 97,8 km)
• Andrekse kraav (I – vasakult – 95,1 km)
• Hiieveski oja (I – paremalt – 93,1 km)
• Kiruvere oja (I – paremalt – 89,1 km)
• Sepakanal (I – paremalt – 87 km)
• Kukekõrve soon (I – paremalt – 83,2 km)
• Vardja oja (I – vasakult – 72 km)
• Rahksoon (I – paremalt – 68,7 km)
• Krei soon (I – vasakult)
• Ahisilla oja (I – paremalt – 62,5 km)
• Kokasoon (I – paremalt)
• Kuivajõgi (I – vasakult – 58,1 km)
  • Paunaste kraav (II – paremalt – 25,9 km)
  • Triigi peakraav (II – paremalt – 23 km)
  • Kaustajõgi (II – paremalt – 18,8 km)
  • Sange oja (II – paremalt – 16,9 km)
    • Kantküla oja (III – vasakult – 3,2 km)
  • Alansi oja (II – vasakult – 13,5 km)
    • Sokusoon (III – vasakult – 2,3 km)
  • Kirivalla oja (II – vasakult – 4,8 km)
• Kokra soon (I – vasakult)
• Tuhala jõgi (I – vasakult – 39,4 km)
  • Matsi peakraav (II – vasakult – 17,6 km)
  • Kunila peakraav (II – vasakult – 14 km)
• Angerja oja (I – vasakult – 39,3 km)
• Patika peakraav (I – vasakult – 33,4 km)
• Suuresta kraav (I – paremalt – 30,9 km)
• Jägala–Pirita kanal (I – paremalt)
• Rae kraav (I – vasakult – 19,8 km)
• Leivajõgi (I – paremalt – 19,3 km)
  • Salu kraav (II – paremalt – 17,9 km)
  • Seli kraav (II – vasakult – 9,1 km)
  • Igavere peakraav (II – paremalt – 8,7 km)
  • Kulli kraav (II – paremalt – 4,7 km)
• Soodevahe peakraav (I – vasakult – 16 km)
• Saha peakraav (I – paremalt – 13,6 km)
• Väo oja (I – vasakult – 12,3 km)
• Lepiku kraav (I – paremalt – )

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pirita jõgi

• Pirita jõgi veebiportaalis eestigiid.ee
• Pirita jõgi Eesti looduse infosüsteemis
• Pirita jõgi keskkonnaportaalis