Piiskopilinnuseid (saksa keeles Bischofsburg; läti keeles Bīskapa pils) rajasid piiskopkonnad. Eesti aladel oli keskajal kaks piiskopkonda – Saare-Lääne piiskopkond ning Tartu piiskopkond.

• Lihula piiskopilinnus (Leal) – kasutati kahasse Liivi orduga, piiskopkonna vanim keskus (kuni aastani 1251).
• Vana-Pärnu piiskopilinnus (Alt-Pernau) – aastast 1251 oli piiskopkonna keskus, hävitati leedulaste poolt 1263. aastal.
• Haapsalu piiskopilinnus (Hapsal) – uus piiskopkonna keskus, linnust hakati ehitama 1260ndatel, toomkirik pühitseti 1279. aastal.
• Kuressaare piiskopilinnus (Arensburg) – enamik Saare-Lääne piiskoppe kasutas seda oma residentslinnusena.
• Koluvere piiskopilinnus (Schloss Lode)

• Otepää piiskopilinnus (Odenpäh) – Eesti vanim kivilinnus, 1223–1224 oli piiskopkonna esimene keskus, linnus hävis lõplikult 1396. aastal.
• Tartu piiskopilinnus (Dorpat) – piiskopkonna pikaajaline keskus (alates 1224), linnus asus praeguse Tartu tähetorni kohal.
• Vana-Kastre piiskopilinnus (Oldentorn, Altenturm) – teetõkkelinnus Emajõel.
• Uue-Kastre piiskopilinnus (Warbeke, Werbeck) – teetõkkelinnus Emajõel, praegu asub samas kohas looduskaitseala keskus.
• Kirumpää piiskopilinnus (Kirrumpäh) – teetõkkelinnus Pihkva sõjateel Võhandu jõe ületuskohas.
• Vastseliina piiskopilinnus (Neuhausen) – teetõkkelinnus Pihkva sõjateel Piusa jõe ületuskohal Vana-Liivimaa piiril; rajatud Liivi ordu toetusel.

• Kiviloo piiskopilinnus (Fegefeur) – linnus rajati pärast 1413. aastat, kui seni Jägala jõe ääres Kaunissaares olnud Tallinna piiskopi residents viidi Jõelähtme jõe äärde Kiviloole. Linnus vallutati ja põletati Liivi sõjas 12. septembril 1560.
• Porkuni piiskopilinnus (Borckholm) – ehitati aastatel 1477–1479 Tallinna piiskopi Simon von der Borchi korraldusel saare põhjaotsa. Linnus hävis Liivi sõjas 1558. aastal.

• Riia piiskopilinnus (Bischofsburg, läti Rīgas bīskapa pils) – Riia peapiiskopi residents
• Koknese piiskopilinnus (Kokenhusen, läti Kokneses bīskapa pils) – Riia peapiiskopi residentslinnus^[1]
• Rauna piiskopilinnus (Ronneburg, läti Raunas bīskapa pils) – Riia peapiiskopi residents
• Lemsalu piiskopilinnus (Lemsal, läti Limbažu bīskapa pils)
• Smiltene piiskopilinnus (Smilten, läti Smiltenes bīskapa pils)
• Dzērbene piiskopilinnus (Serben, läti Dzērbenes bīskapa pils)
• Cesvaine piiskopilinnus (Seßwegen, läti Cesvaines bīskapa pils)
• Gulbene piiskopilinnus (Schwaneburg, läti Gulbenes bīskapa pils)
• Turaida piiskopilinnus (Treiden, Treyden, läti Turaidas bīskapa pils) – Riia peapiiskopi residents
• Vainiži piiskopilinnus (Wainsel, läti Vainižu bīskapa pils)
• Salacgrīva piiskopilinnus (Salis, läti Salacgrīvas bīskapa pils)
• Ļaudona piiskopilinnus (Laudohn, läti Ļaudonas bīskapa pils)
• Krustpilsi piiskopilinnus (Kreutzburg, X-burg, läti Krustpils bīskapa pils)
• Lielvārde piiskopilinnus (Lennewarden, läti Lielvārdes bīskapa pils)
• Ikšķile piiskopilinnus (Uexküll, läti Ikšķiles bīskapa pils). Eesti keeles Üksküla linnus– varem Ikšķile piiskopi residents
• Dole piiskopilinnus (Dahlen, läti Doles bīskapa pils)
• Suntaži piiskopilinnus (Sunzel, Sunzeln, läti Suntažu bīskapa pils)
• Krimulda piiskopilinnus (Cremon, läti Krimuldas bīskapa pils)
• Lubāna piiskopilinnus (Lubahn, läti Lubānas bīskapa pils)
• Viļaka piiskopilinnus (Marienhausen, Villack, läti Viļakas bīskapa pils)
• Tirza piiskopilinnus (Tirsen, läti Tirzas bīskapa pils)
• Piebalga piiskopilinnus (Pebalg, läti Piebalgas bīskapa pils)
• Baltava piiskopilinnus (Baltow an der Oger, läti Baltavas bīskapa pils)
• Ungurpilsi vasallilinnus (Pürkeln, läti Ungurpils)

• Piltene piiskopilinnus (Pilten, Piltenes bīskapa pils) – Kuramaa piiskopi residents
• Embūte piiskopilinnus (Ambothen, läti Embūtes bīskapa pils)
• Dundaga piiskopilinnus (Dondangen, läti Dundagas bīskapa pils)
• Rinda piiskopilinnus (Angermünde, läti Rindas (Angermindes) bīskapa pils)
• Valtaiķi piiskopilinnus (Neuhausen, läti Valtaiķu bīskapa pils)
• Ārlava piiskopilinnus (Erwahlen, läti Ārlavas bīskapa pils)
• Ēdole piiskopilinnus (Edwahlen, läti Ēdoles pils)

• Babīte piiskopilinnus (Castrum Babath, läti Babītes pils) – Seloonia piiskopi residents
• Mežotne piiskopilinnus (Mesothen, läti Mežotnes pils) – Semgallia piiskopi residents

(saksa Bistum Kulm)

• Chełmża piiskopilinnus (Culmsee, poola zamek w Chełmży), (tänapäeval Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas)

(saksa Bistum Pomesanien)

• Kwidzyni piiskopilinnus (Marienwerder, poola Zamek w Kwidzynie), (tänapäeval Pomorze vojevoodkonnas)

(saksa Erzbistum Ermland)

• Lidzbarki piiskopilinnus (Heilsberg, poola Zamek w Lidzbarku), (tänapäeval Warmia-Masuuria vojevoodkonnas)

(saksa Bistum Samland)

• Majovka piiskopilinnus (Georgenburg, vene keeles Замок Георгенбург (:lt)), (tänapäeval Kaliningradi oblastis)

• Linnus
• Ordulinnus
• Eesti linnuste loend
• Läti linnuste loend

• Ieva Ose: Sari Latvijas viduslaiku pilis Riga: Latvijas vestures instituta apgads (Läti Ajaloo Instituudi Kirjastus)
• Ieva Ose: Die Burgen des Erzbistums Riga, Burgen kirchlicher Bauherren, 2001, Munchen-Berlin, lk 235–244 (Forschungen zu Burgen und Schlossern; Bd.6).

• Castles of Riga's Bishop and Capitul of Dome