Patagoonia kõrb (ka Patagoonia stepp) on Argentina suurim kõrb, mis on maailmas suuruselt 7. kõrb, hõlmates 673 000 km². See asub põhiliselt Lõuna-Argentinas ja osalt Tšiilis. Kõrbest läände jäävad Andid ja itta Atlandi ookean. Põhjas piirneb kõrb poolkuiva Cuyo piirkonnaga, kuivade ja niiskete pampadega. Kõrbe keskosas domineerib põõsastik, kõrgemas lääneosas, kus sademeid on rohkem, aga rohttaimed.^[1] Topograafiliselt koosneb kõrb platoodest, mida lõhestavad jõeorud ja kanjonid, läänepoolses osas asuvad ka liustikutekkelised järved ning kõrb läheb seal üle mägedeks ja jaheda parasvöötmekliimaga metsadeks jõeorgudes.

Kolumbuse-eelseil aegadel elasid Patagoonia kõrbes kütid ja korilased. 19. sajandil asusid kõrbealadele ka maputšed, tšiillased, argentiinlased, kõmrid jt Euroopa päritolu asukad, kes ühendasid varasema vaidlusaluse piiriala tihedalt Argentinaga, kasvatades kõrbes peamiselt veiseid, lambaid ja hobuseid.

Viited