Barchent ehk fustian on hiliskeskajast 19. sajandini Lääne-Euroopas kasutusel olnud tugev ja raske linasest ja puuvillasest kiust kootud segakangas^[1] linase lõime ja puuvillase koega, iseloomulikult mitme koelõngade komplektiga^[2].

Selles artiklis käsitletakse barchent '​i / fustian '​i tema ajaloolises tähenduses.

Barchent '​i lõim on linane ja kude puuvillane, kusjuures kude kooti kolme-nelja niiega toimses siduses; see tehnoloogia kasvas välja linase kanga kudumise tehnikast^[2]. Kangas oli mitme koelõngakomplekti ja tiheda koe tõttu raske ja jäik, ent pehmem kui linane ja kergemini värvitav.

Keskaegsetes saksakeelsetes allikates tähistab sõna barchent kitsalt teatud linase lõime ja puuvillase koega rasket kangast. Hilisemal ajal on see hakanud tähistama puuvillkangaid, mis võivad olla karvastatud pinnaga^[3] (parh^[4]).

Ingliskeelses ruumis tähistas sõna fustian hiliskeskajal samuti linase lõime ja puuvillase koega segakangast, kuid juba 14. sajandil võis see tähistada kas puuvillast tekstiili^[5], jämedat villase-linase segakangast või villast kangast. Ka neid tekstiile iseloomustab karvastus, mis keskajal oli madal ja sile ning hilisema aja kangastel võis olla sooneline nagu velvet, mitme komplekti koelõngadega, mis järeltöötluses lõigati^[5].

Tekstiil pärines Lähis-Idast (lähtenimetus barrakan käis siiski kaameli- või lambavillase kanga või avara sirgelõikelise meeste riietuseseme kohta)^[3]. Alates 12. ja 13. sajandist hakati Itaalias töötlema Lähis-Idast pärit puuvilla. 13. sajandil jõudsid Lääne- ja Põhja-Euroopasse esimesed segakangad, mida nimetati fustagni. Alpidest põhja pool algas barchent '​i tootmine umbes 1.-15. sajandi vahetusel. See sõltus puuvilla kättesaadavusest, mis oli palju kallim kui lina. Saksamaal kooti barchent '​i Euroopa turu jaoks eelkõige Ravensburgis, Biberachis, Regensburgis, Ulmis ja Augsburgis.^[2]

Barchent (Parchat, Schürlitz, Sardoch) oli linasest kangast elastsem ja kergem, samuti kergemini värvitav tänu puuvillasisaldusele, mis soodustas selle segakoes kanga võidukäiku linase kõrval ja asemel. Barchent '​i toodeti erineva kvaliteediga ja kasutati pleegitatud, värvitud või värvimata rõivaste, laua- ja voodipesu jaoks või voodrina. 16. ja 17. sajandil pakuti laskevõistlustel auhinnnaks ka barchent '​i tükke. Eriti kvaliteetseks peeti Augsburgis ja Milanos kootud barchent '​i.^[2]

18. sajandil oli raske barchent uuemate kangaste kõrval kaotanud oma tähtsuse ja oli vaid üks segakangas arvukate teiste seas; mainitud on selle tootmist Sankt Gallenis 1721. aasta paiku ja 18. sajandi keskpaigas.^[2] Barchenti kudumine hääbus 19. sajandi lõpus, kui alusrõivaste, voodrite ja katterõivaste jaoks hakati kasutama rohkem hõreda koega puuvillaseid ja poolvillaseid kangaid. Esimese maailmasõja ajal kasutati seda materjali siiski Saksa sõjaväes ja Saksa mereväes jalarättide jaoks sokkide asemel, sest see sobis hästi kõrgetesse saabastesse, oli kergesti pestav ja kuivas kiiresti. Tänapäeval on see materjal väga harv.

Barchent '​i mainitakse Viljandi kangakaupluse reklaamis veel näiteks 1892. ja 1894. aastal^[6][7], kuid pole selge, millist kangast sõna täpselt tähistab.

Fustian '​ist on õmmeldud üks väheseid teadaolevaid tänapäevani säilinud 16. sajandist pärinevaid koonilisi aluspihikuid (pair of bodies), nn effigy corset Elizabeth I suririiete hulgast^[8].

2022. aastal esitleti Nottinghamis Wollaton Hallis avalikkusele Willoughby perekonnale kuuluvaid Elizabeth I ajast pärinevaid rõivadetaile, mille hulgas oli üks jäigast fustian '​ist õmmeldud toestatud alusvarrukas (farthingale sleeve)^[9].

• Bumasee
• Flanell

• K. Simon-Muscheid. Barchent. - Historisches Lexikon Schweiz (HLS)