Paisjärv on vooluveekogule rajatud tehisveekogu (veehoidla).

Sageli rajatakse paisjärved elektrijaamade juurde: hüdroelektrijaama pealevoolu kindlustamiseks, soojus- või tuumaelektrijaama jahutusveega varustamiseks. Samuti rajatakse paisjärvi äravoolu piiramiseks või veetaseme hoidmiseks. Ariidsetes piirkondades kasutatakse paisjärvede vett niisutuse või pideva veevarustuse tagamiseks.

Laevatatavatele jõgedele rajatakse laevaliikluse jaoks lüüsid. Et kalad saaksid paisuga tõkestatud jõgedel liikuda, rajatakse paisude juurde kalatreppe.

Maailma esimesed paisjärved rajati Niiluse orus 5000 aastat tagasi, sest tollal tekitas probleeme Niiluse veetaseme suur hooajaline kõikumine.

Pindalalt maailma suurim paisjärv on Volta järv Ghanas, mille pindala on 8502 km².^[1] Mahult maailma suurim paisjärv on Kariba järv, mis asub Sambesi jõel Zimbabwe ja Sambia piiril (180 km³).

Keskkonnaregistri järgi oli Eestis 2019. aasta seisuga 529 paisjärve. Eesti suurim paisjärv on Eesti suuruselt kolmas järv Narva veehoidla. Teised suuremad paisjärved Eestis on Soodla veehoidla, Vahtsõkivi järv ja Restu-Madissõ järv.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Paisjärv

• Sults, Ü. 2004. Liigtoiteliste looduslike ja paisjärvede tervendamine. Tartu. 32 lk. (Käsiraamat järvede tervendamismeetmetest, vajalikest uuringutest ja tehnikast)