PTO-4
 РТО-4А | |
| Tüüp | õppelennuk |
|---|---|
| Tootja | Aviotöökoda |
| Riik | Eesti |
| Tootmisaastad | 1938 |
| Toodanguarv | 8 |
| Meeskond | 2 |
| Pikkus | 7,7 m |
| Tiivaulatus | 10 m |
| Tiivapindala | 16 m2 |
| Tühimass | 560 kg |
| Maksimaalne stardimass | 850 kg |
| Mootor | 130 hj Gipsy Major |
| Tippkiirus | 245 km/h |
| Lennulagi | 5000 m |
PTO-4 oli Eestis 1938. aastal konstruktorite Voldemar Posti, Rein Tooma ja Otto Orgi (lennuki nimetus moodustati konstruktorite perekonnanimede esitähtedest) loodud kahe lahtise kabiiniga alltiivaline puitkonstruktsiooniga monoplaan õppelennuk.
Esimene PTO-4 võeti kasutusele õhukaitses 12. oktoobril 1938 nr 161 all. Teine lennuk, kinnise kabiiniga PTO-4a (valmistati vaid üks lennuk), saadi 13. märtsil 1939 nr 162 all. Eesti Aeroklubile ehitatud PTO-4-d kandsid pardatähiseid registritunnustega: ES-EAK, ES-EAL, ES-EAM, ES-EAN, ES-EAO ja ES-EAP. Neist ES-EAP jäi lõpuni ehitamata.
Kokku valmistati seitse PTO-4 lennukit, millest kaks oli Eesti Õhukaitse ja viis Eesti Aeroklubi kasutuses. 1940. aastal kui NSV Liit oli Eesti okupeerinud, läksid kolm PTO-4 lennukit Eesti lennuväe baasil moodustatud Punaarmee 22. territoriaalse laskurkorpuse üksiku lennueskadrilli kasutusse ning OSOAVIAHIM -i Aeroklubi sai neli lennukit. 1941. aastal hävitasid taganevad Nõukogude väed lennueskadrilli lennukid Jägala lennuväljal. Eesti lendurid peitsid enne Punaarmee taganemist Aeroklubi valduses olnud lennukid ära ning seetõttu jäid need lennukid pärast Nõukogude vägede minemakihutamist terveks.
Neli Aeroklubi käes olnud PTO-4 lennukit võeti 1942. aastal kasutusele Saksa lennuüksuses Sonderstaffel Buschmann. Hiljem olid samad lennukid kasutusel Liepajas loodud lennukoolis; need viidi 1944. aastal üle Pärnus avatud lennukooli. Pärnu lennukooli evakueerimisel viidi need lennukid Saksamaale, kus ilmselt hävisid.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Frederik Gerdessen, Toivo Kitvel, Johannes Tilk. "Aeg. Mehed. Lennukid. Eesti lennunduse arengulugu kuni 1940. aastani". Tallinn, 2001.
- Toivo Kitvel Johannes Tilk, "Eesti lennukroonika". Tallinn: Aviopol, 2003.
- Arvo Lennart Vercamer ja Toivo Kitvel. "Põhjakotkad 2. Eesti lennukid 1918. aastast kuni 1940. aastani". Külim, Tallinn 2015
- Kristel R. Sitz, "Tiivad". Tallinn: Koolibri, 2003.
- Algab kuue lennuki ehitamine. Uus Eesti, 12. november 1938, nr. 310, lk. 7.
- Läti tellib Eestist lennukeid.Uus Eesti, 9. juuni 1939, nr. 154, lk. 2.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
