Pärnu raad

1839. aastast kasutatud Pärnu raekojahoone
Asutatud	14. sajand
Tegevuse lõpetanud	1889
Tegevuspiirkond	Pärnu linn
Juhtkond	kaks bürgermeistrit (justiits- ja politseibürgermeister), kuus raehärrat ja sündik

Pärnu raad oli Pärnu valitsus- ja kohtuinstitutsioon 14. sajandist kuni 1889. aastani.

Rae koosseisu kuulusid kaks bürgermeistrit (justiits- ja politseibürgermeister), kuus raehärrat ja sündik. Alates Pärnu rae taastamisest 1797. aastal täitis sündiku kohuseid raesekretär. Rae juurde kuulusid sekretär, protokollija, arhivaar, tõlk, kolm kantseleiametnikku ja kohtuteenrid.

Pärnu rae alamkohtud olid foogtikohus, vaeslastekohus ja politseikohus.

Alljärgnevalt on antud rae viimane koosseis ja nende eelkäijad alates 1870. aastast.

• 1702 – 1704 Franz Carl Steiner, justiitsbürgermeister (saksa k. Justiz-Bürgermeister)
• 1704 – Academia Gustavo Carolina professor Michael Dau
• 30. august/11. september 1856 – 4/16. märts 1879 Friedrich Rambach
• 4/16. märts 1879 – 24. november/6. detsember 1889 Oskar Brackmann (oli samal ajal ka linnapea)

• J.A. Klein, politseibürgermeister (saksa k. Polizei-Bürgermeister)
• 1759– , Hans Diedrich Schmidt (1714–1788), politseibürgermeister^[1]
• 6/18. märts 1866 – 18/30. jaanuar 1877 Julius Romanus Jacoby (1818–1916)
• 18/30. jaanuar 1877 – 24. november/6. detsember 1889 Friedrich Anton Conze

• 2/14. juuli 1837 – 16/28. aprill 1871 Christian Theodor von Schmid
• 14/26. mai 1845 – 4/16. aprill 1879 Friedrich Rambach
• 6/18. märts 1866 – 18/30. jaanuar 1877 Romanus Jacoby (2. korda, varem oli ta raehärra 1855–1862)
• 17/29. märts 1868 – 24. november/6. detsember 1889 Friedrich Anton Conze
• 21. aprill/3. mai 1868 – 24. november/6. detsember 1889 Oskar Brackmann
• 18/30. mai 1869 – 24. november/6. detsember 1889 Nicolaus Michael Bremer
• 12/24. detsember 1869 – 1/13. aprill 1883 Reinhold Barlehn
• 16/28. detsember 1869 – 8/20. november 1875 Diedrich Nagel
• 18/30. mai 1871 – 24. november/6. detsember 1889 Gustav Groot
• 9/21. mai 1876 – 9/21. september 1881 Alexander Linde
• 19/31. märts 1879 – 24. november/6. detsember 1889 Friedrich Eberhard Rambach
• 13/25. mai 1883 – 24. november/6. detsember 1889 Paul Schneider
• 24. mai/5. juuni 1883 – 24. november/6. detsember 1889 Justus Friedrich Specht (2. korda, varem oli ta raehärra 1859–1869)

• 2/14. juuli 1837 – 16/28. aprill 1871 Christian Theodor von Schmid
• 16/28. aprill 1871 – 4/16. märts 1879 Oskar Brackmann
• 23. märts/4. aprill 1879 – 24. november/6. detsember 1889 Gustav Groot

Pärnu keskaegne raekoda lammutati 1839. aastal.

Uus Pärnu raekoda koosneb kahest osast: Uue tänava äärsest klassitsistlikus stiilis, algselt kaupmees Harderi elamuks ehitatud hoonest (Uus tänav 4) ning 1911. aastal valminud juurdeehitusest, kus asub Pärnu linnavolikogu saal. Pärast kaupmees Harderi surma osteti hoone 1819. aastal keiser Aleksander I käsul 24 100 kuldrubla eest Pärnu komandandi majaks. Pärast Pärnu kindluse likvideerimist 1835. aastal anti Pärnu linnale üle ka komandandi maja. Pärnu raad määras selle Pärnu raekojaks, foogtikohtu istungite paigaks, politsei asukohaks ja vanglaks. Raad asus majja 1839. aastal. Vangla asus esiotsa keldris, hiljem selle tarvis ümberehitatud kõrvalhoones. Hoone ühekorruselises kõrvalhoones lääneküljel (Uus tänav 2) asusid algselt tõllakuur, tall ja kutsari eluruum. Alates 1835. aastast rentis Pärnu raad kõrvalhoonet kaupmeestele laopinnaks. 1879. aastal kohandati see ümber Pärnu Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi pritsihooneks. 19. sajandi jooksul oli hoone lisaks kasutuses vangla ja söögisaalina^[2].

 Pikemalt artiklis Pärnu raekoda

• Pärnu linnapea
• Pärnu foogtikohus

• Heinrich Laakmann. Die Pernauer Ratslinie. Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. Achter Band. 1914–1925. Pernau 1926. Lk. 80–142.

• 27. jaanuar 2009 00:00, Olaf Esna, Kui Pärnu sai omale linnapea