Pärnu ordulinnus oli linnus Pärnu jõe suudmes, jõe vasakul kaldal.

Pärnu linnust on esmamainitud 1265. aastal. Linnus ehitati Liivi ordu poolt Pärnu jõe vasakule kaldale. Linnuse ümber kujunes asula, mida hakati nimetama Uus-Pärnuks. Üle jõe asuvat Saare-Lääne piiskopi rajatud asulat kutsuti Vana-Pärnuks.

Pärnu ordulinnus koosnes konvendihoonest ja kahest eeslinnusest. Väidetavalt rajati konvendihoone ja esimene eeslinnus 1311. aastal, ordumeister Gerhard von Jorki valitsusajal. Eeslinnuse vanimateks osaks peetakse selle väravaehitisi. Hiljem ehitati ümber Uus-Pärnu ala ka kivimüür ja teine eelkindlus, et kindlustada Pärnu linna ja linnust^[1]. Arvatavasti ehitati siis ka väikesed flankeerivad ümartornid eeslinnuse nurkadesse, mis küll hiljem ümber ehitati. Ainult linnuse edelanurgas asuv torn jäi ümber ehitamata.

Linnus sai kahjustada Liivi sõjas ning järgnenud Poola-Rootsi sõjas. Rootsi aja lõpul ehk 1699-1710 asus konvendihoones Tartust Pärnusse ümberpaigutatud ülikool. 19. sajandi esimesel kolmandikul rajatise müürid lammutati 3,5 meetri kõrguseni.

Pärnu ordulinnus hävis lõplikult Teises maailmasõjas ja hiljem lammutati. Pärnu raamatukogu kõrval on säilinud on maa-aluseid müüriosi.

• Pärnu vallikraav ja selle käär
• Punane torn
• Valge torn^[2]
• Luna bastion^[3]

• Arheoloogid kaevavad Pärnu Vallikäärus, Pärnu Postimees, 26.05.2009
• Vallikääru leiud avavad ajalugu keskajast kuni uusajani, Pärnu Postimees, 19.03.2010
• Pärnow Anno 1634, Rootsi Sõjaarhiiv − Krigsarkivet