Ohtu mõis (saksa keeles Ocht) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.^[1] Tänapäeval jääb kunagine mõis Harju maakonna Lääne-Harju valla territooriumile, mõisakeskus asus tänapäeva Ohtu küla lähedal.^[2]

Ohtu mõis rajati 17. sajandi algul. Nime sai see Ohtu vabatalu järgi (Ochter, 1534). Rootsi võimu ajal läänistati mõis Nils Jönsson Krämerile. Rootsi kuningliku kammerhärra Soomes ja Rootsi Eestimaa ning Ingerimaa kammerhärra Nils Jönssoni pärand (Ohtu ja Lehola) jagati tema poegade Johann, Caspar ja Claus Nilssoni vahel.

18. sajandi alguses kuulus mõis Rötgert Johann von Wrangellile, kelle käest läks see 1720. aastatel Otto Wilhelm von Harpe valdusse. 1760. aastatel omandas mõisa Christoph Heinrich von Kursell, kes lasi mõisakompleksi esinduslikult välja ehitada. 1793. aastal läks mõis Meyendorffidele.^[3]

Viimane võõrandamiseelne Ohtu mõisnik oli Gottlieb von Meyendorff, kes lahkus perega Eestist 1918. aastal ja suri Dresdenis 1923. aastal.

Barokkstiilis kahekorruseline härrastemaja valmis 1769. aastal. Hoone fassaadi ilmestavad liseenid ja keskosa kohal paikneb kolmnurkfrontoon. Barokse mulje jätavad hoone kõrge kelpkatus ja väikeste ruutudega aknad.

3. novembril 1920 kolis endise Ohtu mõisa härrastemajja kool, mis enne oli tegutsenud Kuusiku talus.

Saksa okupatsiooni ajal asus hoones lühikest aega haigla.

Kool töötas endises mõisahoones 1971. aastani (mõningatel andmetel ka 1973. aastani).

1990. aastateks oli härrastemaja üsna lagunenud. Kuigi vahepeal sai mõis uue katuse, oli see vaskplekist, mistõttu langes metallivaraste saagiks. Seega jätkus vihmavee hävitav mõju.

2000. aastate esimesel poolel läks mõisakompleks eraomandisse. Seejärel on peahoone väljast ja osaliselt ka seest restaureeritud. Mõisakompleks on avatud ka külastajatele – seal korraldatakse nii kulinaarseid kui ka muid kultuuriüritusi.

2009. aasta suvel leidis mõis ja mõisapark kasutust omalaadse teatrietenduse toimumiskohana – mängitud tükk "Aiapidu" koosnes kahest osast, kus tegevus toimus korraga nii mõisahoones kui ka aias. Publik sai korraga jälgida vaid poolt tegevusest, sest erinevalt näitlejatest oli publik paikne. Seega oli publikule ette nähtud tulla etendust vaatama kahel õhtul, saades kummalgi korral jälgida poolt etendust.

• 
  Peahoone
• 
  Ait
• 
  Kelder
• 
  Laut
• 
  Mõisapark
• 
  Piirdemüür
• 
  Tall-tõllakuuri varemed
• 
  Valitsejamaja
• 
  Keila kirikuaia Ohtu mõisa kabel

• Eesti mõisate loend

• Ohtu mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
• Ohtu mõis (Keila khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ohtu mõis

• Ohtu Mõisa koduleht
• Ohtu mõis portaalis "Eesti mõisad"

Keila kihelkond

Kirik: Keila kirik
Pastoraat: Keila kirikumõis
Peamõisad: Haabersti mõis | Harku mõis | Jõgisoo mõis | Jälgimäe mõis | Keila mõis | Keila-Joa mõis | Klooga mõis | Kumna mõis | Laulasmaa mõis | Lehola mõis | Naissaare mõis | Ohtu mõis | Rahula mõis | Rannamõisa mõis | Saku mõis | Saue mõis | Tuula mõis | Tännassilma mõis | Valingu mõis | Vana-Karjaküla mõis | Vanamõisa mõis | Voore mõis | Vääna mõis | Ääsmäe mõis | Üksnurme mõis
Kõrvalmõisad: Humala mõis | Hüüru mõis | Käesalu mõis | Maeru mõis | Meremõisa mõis | Muraste mõis | Mustamäe mõis | Peetri mõis | Uue-Karjaküla mõis | Vana-Pääla mõis | Viti mõis
Poolmõisad: Koppelmaa mõis | Kuivaveski mõis | Kõltsu mõis | Luka mõis | Niitvälja mõis | Tiskre mõis | Vismeistri mõis
Karjamõisad: Aru mõis | Juuliku mõis | Kalda mõis | Kiisa mõis | Laabi mõis | Laoküla mõis | Lehmja mõis | Nahkja mõis | Pällu mõis | Suur-Aru mõis