Nikolai Andrejevitš Rimski-Korsakov (Николай Андреевич Римский-Корсаков; 18. märts (vkj. 6. märts) 1844 Tihvin – 21. juuni 1908) oli vene helilooja ja muusikaõpetaja, kes kuulus rühmitusse Võimas Rühm.

Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend Voin Rimski-Korsakov oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu pidi ka Rimski-Korsakovist saama mereväeohvitser. 1856. aastal astus ta Peterburi mereväekadettide kooli.

Kadetina külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ja õppis klaverit. 1861. aastal tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas Rimski-Korsakovi juhendama ja õpetama. ^[1]

1862. aastal katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas kolmeaastane kohustuslik mereväeteenistus. Teenistuse käigus reisis ta nii Põhja-Euroopas kui ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Reisidel läbielatu peegeldub hiljem ka tema heliloomingus. Mereväeteenistusest Peterburi tagasi jõudnult pühendus ta täielikult muusikale.

1871. aastal hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega.

1872. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadežda Nikolajevna Purgoliga, kellega tal oli seitse last: Mihhail (sünd. 1873), Sofia (sünd. 1875), Andrei (sünd. 1878), Vladimir (sünd. 1882), Nadešja (sünd. 1884), Margarita (1888) ja Slavtšik (sünd. 1889).

1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat.

Aastail 1875–1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid.

1880. aastaks oli helilooja välja õpetanud terve põlvkonna noori heliloojaid, kelle seas olid näiteks Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov.

Aastatel 1883–1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent.

Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all.

"Kimalase lend" ooperist "Muinasjutt tsaar Saltaanist"

Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ja sümfoonilised meremaalingud.

Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi ("Antar"), süite ja 15 ooperit.

• "Pihkvalanna"
• "Maiöö"
• "Lumineid"
• "Jõuluöö"
• "Mozart ja Salieri"
• "Tsaari mõrsja"
• "Muinasjutt tsaar Saltaanist"
• "Surematu Kaštšei"
• "Jutustus nähtamatust linnast Kitežist ja neitsi Fevroniast"
• "Kuldkikas"
• "Sadko"

Ooper-ballett "Mlada"

• "Šeherezade"
• "Hispaania capriccio"

• Rimski-Korsakov