For faster navigation, this Iframe is preloading the Wikiwand page for Nemo punkt.

Nemo punkt

R'lyethi asupaik H. P. Lovecrafti ja August Delerthi kirjatöödes vastavalt punktile Nemo

Nemo punkt (inglise ja prantsuse keeles Point Nemo, mis on tuletatud ladina sõnast nemo ehk eikeegi) on Maa veeliselt kaugeim ligipääsmatuspoolus, mille äärmuspunkt asub keset Lõuna-Vaikset ookeanit.[1]

1992. aastal arvutas selle millimeetritäpsusega välja Horvaatiast pärit Hrvoje Lukatela, kasutades kohandatud programmi tollases arvutis. Punkt sai nime Jules Verne'i teose “20 000 ljööd vee all” kangelaselt kapten Nemolt. Kanadas elav geodeesiainsener täpsustas asukoha tänapäevaste andmete põhjal ümber aastal 2022.[2]

See jääb ligikaudu 2688 km kaugusele kolmest maismaapunktist Ducie atollis (põhjast), Motu Nui saarel (kirdest) ja Maheri saarel (lõunast).

Inimtegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ümbritsevasse eikellegimerre juhivad ja kukutavad mitmed riigid kanderakette, tehiskaaslasi ja mehitamata kosmoselaevu. Kosmoseprügi tõttu kutsutakse sealset sügavat ookeanipõhja kosmoseprügilaks või kosmosekalmuks. Praeguseks on sinna uputatud umbes 300 kasutusest kõrvaldatud kosmoselaeva, sealhulgas säilmed stratosfäärist troposfääri põlenud kosmosejaamadest Tiangong-1 ja Mir-1 (120 tonni).

2030. aastate alguses plaanitakse sinna uputada rahvusvaheline kosmosejaam ISS (450 tonni), millega ligi 330–410 km kõrgusel termosfääris ülesööstvad meeskonnaliikmed ongi tihti lähimateks inimesteks punktile Nemo. Aucklandi-Santiago vahelised lennuliinid ületavad samuti läbipääsmatuse poolust, harvem teevad seda Vendée Globe'il ja The Ocean Race'il osalevad jahtlaevad.[3][4]

Hüdrosfääri sajavad ja lekivad reoained põhjustavad reostusi, paiksemaks jäämisest olenemata on need vägagi halvasti veelduvad ja lahustuvad. 2018. aasta analüüsides sisaldab sealne vesi kuupmeetri kohta keskmiselt 26 mikroplastiosakest. [5]

Lõuna-Vaikse ookeani pöörlus hoiab sealt eemale toitained ja nende ringluse, liigse kauguse tõttu on sealsed veed ja nende abüssaalsed sügavused üsna eluvaesed. Lõhevulkaanides ookeanipõhjas on täheldatud vaid baktereid ja vähilaadseid.[6]

  • Lõuna-Vaikse ookeani jäätmepöörlus
  • Bloop

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

{{bottomLinkPreText}} {{bottomLinkText}}
Nemo punkt
Listen to this article

This browser is not supported by Wikiwand :(
Wikiwand requires a browser with modern capabilities in order to provide you with the best reading experience.
Please download and use one of the following browsers:

This article was just edited, click to reload
This article has been deleted on Wikipedia (Why?)

Back to homepage

Please click Add in the dialog above
Please click Allow in the top-left corner,
then click Install Now in the dialog
Please click Open in the download dialog,
then click Install
Please click the "Downloads" icon in the Safari toolbar, open the first download in the list,
then click Install
{{::$root.activation.text}}

Install Wikiwand

Install on Chrome Install on Firefox
Don't forget to rate us

Tell your friends about Wikiwand!

Gmail Facebook Twitter Link

Enjoying Wikiwand?

Tell your friends and spread the love:
Share on Gmail Share on Facebook Share on Twitter Share on Buffer

Our magic isn't perfect

You can help our automatic cover photo selection by reporting an unsuitable photo.

This photo is visually disturbing This photo is not a good choice

Thank you for helping!


Your input will affect cover photo selection, along with input from other users.

X

Get ready for Wikiwand 2.0 🎉! the new version arrives on September 1st! Don't want to wait?