See artikkel räägib raketist; neuraminidaasi alltüübi kohta vaata artiklit Neuraminidaas N1

N1 oli Nõukogude Liidu Kuuprogrammi kanderakett, mille eesmärgiks oli viia inimene Kuule. Projekti alustati 1965. aastal ja peatati 1974. Projekt lõpetati ametlikult 1976. NSV Liit hoidis oma läbikukkunud kuuprojekti ja sellega seotud kanderaketi N1 olemasolu saladuses kuni 1989. aastani.

N1 kanderaketi esimene aste arendas tõukke koguvõimsust 4600 t s (43,3 MN), mille 2023. aastal ületas Elon Muski kanderakett Starship - tõuge 7600 t s (74,4 MN). Starship on inimkonna võimsaim kanderakett, mis eales senini ehitatud on.

N1 kogukaal oli 2750 tonni ning sellega sai Maa lähiorbiidile toimetada kuni 95 tonni kasulikku lasti. USA kanderaketti Saturn V kogukaal oli 2100 tonni, kasulik last Maa lähiorbiidile kuni 130 tonni. Starship kanderaketti kogukaal on 3600 tonni, Maa lähiorbiidile sellest kuni 150 tonni.

N1-L3 kanderaket oli alarahastatud ja vähe maa peal testitud. Samuti oli kuuprojektile raskeks löögiks projektijuhi Sergei Koroljovi surm 1966. aastal. Kanderaketi kõik neli starti ebaõnnestusid. Teise stardikatsetuse ajal startis rakett küll edukalt, aga kukkus pärast lühikest lendu stardiplatvormile tagasi ja põhjustas suurima plahvatuse maailma raketiasjanduse ajaloos. N1 neljas start oli kõige edukam, kanderakett saavutas esimese astme eralduskõrgusele (40 km), kuid plahvatas hetk enne eraldumist.

Saturn V raketi ajalugu