Nītaure vald
| Nītaure vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Nītaures pagasts | |
|
| |
| Pindala: 175,86 km² | |
Elanikke: 692 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 3,9 in/km² | |
| Keskus: Nītaure | |
 |
Nītaure vald (läti keeles Nītaures pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Zaube, Amata, Skujene ja Līgatne vallaga ning Sigulda piirkonna More ja Mālpilsi vallaga.
Valla pindala on 176 km². 2016. aasta seisuga elas seal 877 inimest.[2] Valla keskus on Nītaure külas, vallavanem on Līvija Ķauķīte.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1936 oli Nītaure valla pindala 112 km² ja seal elas 1405 inimest.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Nītaure ja Lakši külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949.
Aastal 1951 liideti Nītaure külanõukoguga likvideeritav Lakši külanõukogu, aastal 1963 aga Ķēči külanõukogu. Aastal 1977 liideti sellega osa More külanõukogust, osa Nītaure külanõukogust liideti aga Amata, Zaube ja More külanõukoguga. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[5] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Amata piirkonda.
Muinsusmälestised
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Asari muinaskalmed, Nītaure ordulinnus ja Nītaure muinaslinnus ehk Vallimägi. Vecsārtēni muinaskalmed ehk Sārta mäed ja Annasmuiža muinaskalmed ehk Vaasimägi on regionaalse kaitse all. Kohaliku kaitse all on Ķēči linnamägi ja Mergupji keskaegne kalmistu ehk Kalmemägi või Rootsi mägi. Kultuuriväärtuslikud objektid on veel Näljaoru või Kuradioru linnamägi ja Nītaure mõisa häärber.[6]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Vald asub Vidzeme kõrgustikul. Kõrgeim tipp on Lazdukalns (252 m). Valla tähtsamad jõed on Amata, Līgatne jõgi, Mergupe ja Zaube jõgi. Looduskaitse all on Birutase tamm, Birutase maja hiidtamm, Pakauši mänd ja Sērbiņi pärn. Lisaks on looduskaitse all veel mitmed nimetud põlispuud.[7]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]2011. aastal elas vallas 787 lätlast, 44 venelast, 15 valgevenelast, 3 ukrainlast, 4 poolakat ja 2 leedulast.[8]
Vallas on järgmised külad.
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[9] |
|---|---|---|
| Jaunzosuļi | aprūpes ciems | 40 (2007) |
| Ķavari | mazciems | |
| Ķēči | mazciems | 14 (2007) |
| Merķeļi | mazciems | 40 (2007) |
| Niedras | mazciems | 25 (2007) |
| Nītaure | lielciems | 447 (2019) |
| Slīpe | skrajciems | 18 (2007) |
| Viļums | mazciems | 12 (2007) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
-
Nītaure õigeusu kirik -
Nītaure ordulinnus -
Punaarmee Nītaure vennaskalmistu
_WWII,_N%C4%ABtaures_pagasts,_Amatas_novads,_Latvia_-_panoramio_(2).jpg)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Amatas novads, vaadatud 20.06 2019
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 14.08 2023
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Nītaure vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia CommonsisText is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
