Mugul on taime varre või juure maapealne või maa-alune, jämenenud ja toitainetega täitunud osa, mille ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine.

Varremugul on varre või varre muudendi – risoomi – jämenemisel tekkinud säilitusorgan.

Maapealne varremugul on peavarre või külgvõrse jämend, mis kannab normaalseid lehti.

Maa-alune varremugul on maa-aluse võsundi jämend. Võsundi varreosa on jämenenud mugulaks ja lehed redutseerunud. Nende asukohta tähistavad armid, milles on külg- ja tipupungad nn "silmad". Pungadadest kasvavad uued maapealsed võsud.

Enamasti on mugulad üheaastased, et aidata taimel üle elada kasvuks ebasobiv, kas liiga külm või kuiv periood. Tuntuim varremugul on kartulimugul. Kartulil moodustub hulgaliselt mugulaid, kuid enamik teisi mugultaimi, näiteks kirivõhk ja vesiroosid, moodustavad vähe mugulaid. Paljude taimede mugulad on söödavad.

Juurekaelamugulad asuvad enamasti pindmises mullakihis. Juurekaelamugulad tekivad juurekaela ehk varre ja juure ühinemiskoha jämenemisel. Juurekaelamugulad võivad olla ühe- ja mitmeaastased, ühe või mitme kasvupungaga.

Juuremugulad ehk muguljuured on tekkinud külgjuurte jämenemisel. Kuna juurtel enamasti pungi ei ole, siis pole neid ka juuremugulatel. Kasvupungad paiknevad seal, kus juur puutub kokku varrega – juurekaelal. Juuremugulad võivad moodustuda juure erinevast osast või kogu juurest. Sõlmja juure puhul on juure paksenemine toimunud katkendlikult. Juuremugulate jagamisel peab nende külge kindlasti jääma ka tükike juurekaela koos pungadega.

Juuremugulad võivad olla nii üheaastased (daalia) kui mitmeaastased (begoonia). Üheaastased juuremugulad kasvavad igal aastal kobarana ümber juurekaela. Neis talletatud toitained kasutatakse kasvuks ja arenguks, peale seda mugulad lagunevad ja surevad. Mitmeaastased juuremugulad koosnevad vaid ühest ümarast juuremugulast, millest tärkavad vegetatsiooniperioodil võsud ja imavad narmasjuured. Sellist tüüpi juuremugul säilib ja kasvab aasta aastalt suuremaks.

Sigimugulad moodustuvad taimede maapealse võsu lehekaenlais. Valmis mugulad varisevad ja neist kasvavad uued taimed. Sigimugulaid moodustavad näiteks leitselill, mugul-nõianõges ja hiina jamss.

Mugulad on ka alpikannil, ülasel, murtudsüdamel, jänesekapsal ja tulikal.

• 
  Nuikapsa maapealne varremugul
• 
  Hariliku kartuli mugula külgpungadest arenevad võsud
• 
  Alpikanni juurekaelamugulad
• 
  Mugulpäevalille mugulad

• Mugulsibul