Mats Wilander
 Wilander telekanali Eurosport stuudios 2014. aasta Austraalia lahtiste meistrivõistluste ajal tennist kommenteerimas | |
| Isikuandmed | |
|---|---|
| Riik |
 Rootsi |
| Sünniaeg | 22. august 1964 |
| Sünnikoht | Växjö |
| Pikkus | 182 cm |
| Kaal | 77 kg |
| Sportlaskarjäär | |
| Profikarjääri algus | 1981 |
| Profikarjääri lõpp | 1996 |
| Mängustiil | paremakäeline (kahe käega tagakäsi) |
| Auhinnaraha | 7 976 256 USD |
| Üksikmäng | |
| Tulemused (võit–kaotus) | 571–222 (72%) |
| Turniirivõidud | 33 |
| Kõrgeim koht edetabelis | 1. koht (12. september 1988) |
| Suure slämmi turniirid üksikmängus | |
| Austraalia | võit (1983, 1984, 1988) |
| Prantsusmaa | võit (1982, 1985, 1988) |
| Wimbledon | veerandfinaal (1987, 1988, 1989) |
| USA | võit (1988) |
| Muud suurturniirid üksikmängus | |
| Paarismäng | |
| Tulemused (võit–kaotus) | 168–127 |
| Turniirivõidud | 7 |
| Kõrgeim koht edetabelis | 3. koht (21. oktoober 1985) |
| Andmeid on viimati muudetud 12. juuli 2021. | |
Mats Arne Olof Wilander (rootsi hääldus: [ˈmats vɪˈlǎnːdɛr]; sündinud 22. augustil 1964 Växjös) on Rootsi endine tipptennisist. 12. septembrist 1988 kuni 29. jaanuarini 1989 oli ta 20 nädalat maailma esinumber (ATP edetabelis esikohal). Aastatel 1982–1988 võitis ta seitse suure slämmi turniiri üksikmängus (kolm Prantsusmaa lahtistel, kolm Austraalia lahtistel ja ühe USA lahtistel meistrivõistlustel) ning ühe suure slämmi turniiri meeste paarismängus (Wimbledonis).
Sportlastee
[muuda | muuda lähteteksti]Wilander jõudis tennisemaailma tähelepanu keskpunkti esmakordselt, kui tuli Miamis USA juunioride meistriks, alla 16-aastaste ja alla 18-aastaste Euroopa meistriks ning võitis maineka alla 16-aastaste tenniseturniiri Orange Bowl.
Tema läbimurre saabus ootamatult ja ootamatult isegi Rootsis, kui ta võitis 1982. aasta Prantsuse lahtised meistrivõistlused. See langes kokku kaasmaalase Björn Borgi otsusega tennisest loobuda.
1988. aastal võitis Wilander neljast suure slämmi turniirist üksikmängus kolm ja lõpetas aasta maailma ATP edetabelis esikohal. Ehkki ta ei võitnud üksikmängus kunagi Wimbledoni turniiri, võitis ta kaks korda Austraalia lahtised meistrivõistlused, kui turniiri peeti veel muruväljakutel. See teeb Wilanderist ühe kuuest mehest (koos Jimmy Connorsi, Andre Agassi, Rafael Nadali, Roger Federeri ja Novak Đokovićiga), kes on võitnud suure slämmi turniire üksikmängus nii muruväljakutel, kõvakattega kui ka saviliivaväljakutel. Tema, Rafael Nadal ja Novak Đoković on ainsad mehed tenniseajaloos, kes on võitnud mõlemal kolmel väljakukattel vähemalt kaks suure slämmi turniiri üksikmängus (2 Austraalias, kui mängiti murul, 1 Austraalias ja 1 USA-s kõvakattega väljakul ja 3 Prantsusmaal saviliivaväljakul).
Wilander võitis 20-aastaselt neljanda suure slämmi turniiri üksikmängus – noorima mehena ajaloos, kes on selle tulemuse saavutanud. Lisaks võitis ta kaheksa Grand Prix' supersarja (1983–1988), praeguse ATP World Tour Masters 1000 eelkäijad. Karjääri jooksul võitis ta 33 turniiri üksikmängus ja seitse turniiri paarismängus. Ta oli ka edasiviiv jõud Rootsi võistkonnas seitsmel aastal Davise karikavõistluste finaalis 1980. aastatel.
2002. aastal võeti Wilander Rahvusvahelisse Tennise Kuulsuste Halli.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mats Wilander |
Tennise esireketid üksikmängus | |
|---|---|
| ATP arvutiedetabel (kronoloogilises järjekorras alates 23. augustist 1973) |
|
| WTA arvutiedetabel (alates 3. novembrist 1975) |
|
Sulgudes on esinumbriks oldud nädalate arv seisuga 17. juuli 2023. Jooksva edetabeli esinumber on paksus kirjas.
| |
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
