Mata Hari
Sünniaeg	7. august 1876 Leeuwarden
Surmaaeg	15. oktoober 1917 (41-aastaselt) Vincennes
Abikaasa(d)	Rudolph MacLeod
Autogramm
[muuda Wikidatas]

Mata Hari (sündinud Margaretha Geertruida Zelle; 7. august 1876 Leeuwarden – 15. oktoober 1917) oli Hollandi päritolu friisi rahvusest eksootiline tantsija, kes esimese maailmasõja ajal mõisteti Prantsusmaal Saksamaa spioonina süüdi ja hukati.

Margaretha sündis Adam Zelle ja tema abikaasa Antje van der Meuleni tütrena. Pärast vanemate surma abiellus ta 1895. aastal šotlase kapten Rudolph Campbell McLeodiga. 1896. aastal sündis paaril poeg ning samal aastal suunati kapten McLeod Indoneesiasse Jaavale, kuhu asus elama terve pere. Nende poeg suri Jaaval viibides, seejärel sündis tütar. Kuna McLeod oli vägivaldne alkohoolik, põgenes Margaretha 1904. aastal Amsterdami ja sai 1906. aastal ka lahutuse. Nende tütar aga jäi pärast lahutust isa hoole alla. Margaretha sai tütre küll kohtuotsusega tagasi, kuid endine abikaasa keeldus naisele elatist maksmast.

Pärast ebaõnnestunud katset õpetajaks saada suundus naine Pariisi ja hakkas elatist teenima eksootilise tantsuga. Tema lavanimeks sai Mata Hari, mis tähendab malai keeles päikest, sõna-sõnalt tõlgituna 'päeva silm'. Mata Hari lasi liikvele kuulujutte, et tema ema oli jaavalane või et ta ise oli Jaaval üles kasvanud, esinedes vahel ka "Jaava printsessina". Ta esines paljudes Euroopa linnades ning oli ka tuntud kurtisaan, olles lähedastes suhetes paljude poliitikute ja sõjaväelastega.

Esimese maailmasõja ajal sattus Mata Hari Saksa luureorganisatsiooni Abwehri huviorbiiti. Talle anti koodnimetus H2, aga luureandmeid ta organisatsioonile ei edastanud. Ta ei osanud teavet koguda, vaid tantsida ja rikkaid mehi võrgutada. 1916. aastal püüti teda värvata Prantsuse luuresse, ähvardades teda keeldumise korral sõja lõpuni riigist väljasaatmisega.

Prantsusmaa salapolitsei Sûreté kahtlustas Mata Harit Saksamaa luure heaks töötamises ning palus tal toimetada viis kirja Prantsusmaa agentidele okupeeritud Belgias. Kõik agendid peale ühe olid aga sakslaste poole üle läinud ning sakslased vahistasid viimase Prantsusmaale lojaalse agendi. Kuigi Mata Hari sõitis Belgia asemel hoopis Hispaaniasse, selgus läbiotsimise käigus, et kirjad olid tema pagasist kadunud. Arnold Kalle, saksa mereväeatašee Hispaanias, saatis Saksa salaluurele Amsterdamis šifreeritud telegrammi korraldusega edastada agendile H21 tšekk 15 000 peseetale, mille too pidi Pariisis isiklikult vastu võtma. Telegrammis oli aga kasutatud (ilmselt teadlikult) vananenud šifrit, mille prantslased olid lahti murdnud, andes neile ka teavet agendi saabumise kohta. Mata Hari vahistati Pariisis 13. veebruaril 1917. Kohtus eitas ta kõiki süüdistusi, kuid mõisteti süüdi spionaažis ja hukati 15. oktoobril Pariisi lähedal Vincennes'is.

Mata Hari eluloo ainetel on tehtud mitu filmi, milles on teda kehastanud Asta Nielsen (1921), Magda Sonja, Greta Garbo (1932), Zsa Zsa Gabor, Jeanne Moreau (1964) ja Sylvia Kristel.

• Russell Warren Howe. Mata Hari: tõetruu lugu, tõlkinud Matti Piirimaa, Tallinn: 1996. ISBN 9985-812-65-4
• Friedrich Wencker-Wildberg. Mata Hari: tantsijatar ja salakuulaja, Tallinn 1939 [biograafiline romaan].

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mata Hari