Maovähk
Maovähk on vähk, mis areneb mao limaskestast.[1]
Maovähk on esinemissageduselt maailmas viies peamine vähiliik ja kolmas peamine vähktõve põhjus, mis moodustab 7% vähijuhtudest ja 9% surmajuhtumitest.[2] 2012. aastal diagnoositi see 950 000 inimesel ja põhjustas 723 000 surmajuhtu.[viide?] Enne 1930. aastat oli maovähk enamikus riikides, sealhulgas enamikus arenenud lääneriikides, kõigi vähiliikide seas kõige levinum surma põhjus.[3] Pärast seda on surmajuhtude hulk paljudes maailma piirkondades hakanud vähenema[4]. Arvatakse, et see on tingitud vähem soolaste ja marineeritud toidu söömisest, mis on tingitud külmutusest kui toidu värskena hoidmise meetodist.[2] Maovähki esineb kõige sagedamini Ida-Aasias ja Ida-Euroopas.[4]
Maovähk on esinemissageduselt ja surma põhjusena Eestis meestel 2.‒3. kohal. Sagedamini esineb maovähki 50. ja 70. eluaasta vahel, kuid järjest enam haigestuvad ka nooremas eas inimesed.[5] Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2007. aastal Eestis umbes 400 esmast maovähijuhtu ja suri maovähi tõttu umbes 300 inimest.[5]
Sümptomid
[muuda | muuda lähteteksti]Varased sümptomid võivad olla kõrvetised, kõhuvalu, iiveldus ja isutus.[6] Hiljem võivad lisanduda näiteks kehakaalu langus, naha ja silmavalgete kollasus, oksendamine, neelamisraskused ja veri väljaheites.[6] Vähk võib levida maost teistesse elunditesse, eriti maksa, kopsudesse, luudesse, kõhu- ja lümfisõlmedesse.[4]
Tekkepõhjused
[muuda | muuda lähteteksti]Maovähk tekib paljude tegurite tõttu. See esineb meeste seas kaks korda sagedamini kui naiste seas. Östrogeen võib kaitsta naisi selle vähivormi tekkimise eest.[6][4]
Helicobacter pylori infektsioon on oluline riskitegur 65–80% mao vähktõve puhul, kuid ainult 2% inimestest, kellel on Helicobacter'i infektsioon, tekib maovähk.[2][3] Ka AIDS on seotud suurenenud riskiga.[3]
Suitsetamine suurendab maovähi tekkimise riski märkimisväärselt, alates 40% suurenenud riskist kergemate suitsetajate puhul kuni 82% suurenemiseni raskete suitsetajate puhul. Suitsetamisest tingitud maovähk tekib peamiselt mao ülemises osas söögitoru lähedal.[3] Mõned uuringud näitavad ka alkoholi tarbimisest suurenenud riski.[3][7]
Umbes 10 protsendil maovähijuhtudest on tegu päriliku haigusega ning 1–3 protsendil juhtudest põhjustatud vanematelt päritud geneetilistest sündroomidest, nagu pärilik difuusne maovähk. [7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Stomach (Gastric) Cancer—Patient Version National Cancer Institute
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Hochhauser, Jeffrey Tobias, Daniel (2010). Cancer and its management (6th ed.). Chichester, West Sussex, UK: Wiley-Blackwell. p. 259. ISBN 9781444306378.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Gastric Cancer: Epidemiologic Aspects Helicobacter. 18 (Suppl 1): 34–8.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 World Cancer Report 2014. World Health Organization. 2014. Chapter 5.4. ISBN 978-9283204299
- ↑ 5,0 5,1 MAOVÄHK (Carcinoma ventriculi) Regionaalhaigla
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Gastric Cancer Treatment (PDQ®)–Patient Version National Cancer Institute
- ↑ 7,0 7,1 Role of Bacteria in Oncogenesis
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Maovähk Tartu Ülikooli Kliinikum
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
