Algot Untola (sünninimi Algoth Tietäväinen; tuntuim kirjanikunimi Maiju Lassila; 28. november 1868 Tohmajärvi – 21. mai 1918 Helsingi) oli soome kirjanik, ajakirjanik ja pedagoog.

Eesti keeles on tema loomingust ilmunud ainult jutustuste kogumik "Tuletikke laenamas" (Eesti Riiklik Kirjastus, 1957). Nimijutustus on teist korda välja antud ka 2002. aastal.

Tulevane kirjanik sündis talunike pojana, õppis koolis hästi ja omandas 1887–1891 kooliõpetaja kutse Sortavala õpetajate seminaris. Õpetajana töötas ta aastani 1900, mil asus tööle puidukaupmehena Peterburis. Osales Peterburis vasakpoolsete riigivastaste rühmituste tegevuses ja põgenes pärast siseminister Vjatšeslav von Plehwele korraldatud atentaati tagasi Soome, kus töötas aastatel 1904–1907 taas kooliõpetajana.

Alates 1905. aastast tegi ta kaastööd Soome Partei ajalehele Kokkola. Ladusalt kirjutatud lood viisid Untola palkamiseni erakonna valimisagitaatoriks. Aastatel 1908–1909 oli ta Poris ajalehe Satakunta toimetaja.

Hiljem astus ta Soome Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse ja tegi alates 1916. aastast kaastööd partei ajalehele Työmies. 1917. aasta lõpus sai temast selle väljaande toimetaja.

Kodusõjas punaseid toetanud Untola arreteeriti pärast Helsingi vallutamist valgete vägede poolt ja mõisteti surma. Ta hukkus ebaselgetel asjaoludel, kui teda viidi laevaga hukkamispaika Suomenlinnasse.

Untola on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

Untola tegevus kirjanikuna algas võrdlemisi hilja – esimese romaani avaldas ta alles 1909. aasta kevadel. Ta kasutas mitmeid kirjanikunimesid, millest tuntuim oli Maiju Lassila. Veel on ta avaldanud oma loomingut järgmiste nimede all:

• Irmari Rantamala
• Väinö Stenberg
• J. I. Vatanen
• Liisan-Antti
• Jussi Porilainen

Untola teostest tuntuimad on tema esikromaan, autobiograafiline teos "Harhama" (1909) ja aasta hiljem ilmunud jutustus "Tuletikke laenamas" (1910). Jutustuse eest pälvis ta riikliku preemia, kuid keeldus seda vastu võtmast.

Irmari Rantamala pseudonüümiga

• "Harhama ja Martva" (1909)
• "Israelitar" (1913)
• "Kuoleman rajoilla" (1915)
• "Turman talo" (1917)
• "Totuuden nimessä" (1948)
• "Viimeiset kirjoitukset" (1977)

Maiju Lassila pseudonüümiga

• "Tulitikkuja lainaamassa" (1910, eesti keeles 1957)
• "Pirttipohjalaiset" (1911)
• "Kun lesket lempivät" (1911)
• "Pojat asialla" (1912)
• "Luonnon lapsia" (1912)
• "Nuori mylläri" (1912)
• "Tytöt talosilla" (1912)
• "Rakkautta" (1912)
• "Elämän vaihteessa" (1912)
• "Pekka Puavalj" (1912)
• "Jussi Puranen" (1912)
• "Kun ruusut kukkivat" (1912)
• "Manasse Jäppinen" (1912)
• "Kilpakosijat" (1913)
• "Isä ja poika" (1914)
• "Liika viisas" (1915)
• "Iivana" (1915)
• "Kuolleista herännyt" (1916)
• "Mimmi Paavaliina" (1916)
• "Mestari Nyke" (1917)
• "Ikiliikkuja" (1962)
• "Portto – Syntinen nainen" (2002)

• Algot Untola Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

Tsitaadid Vikitsitaatides: Algot Untola