Maie Kalnin (sünninimi Maie Lõvi; 21. august 1932 Tallinn – 15. oktoober 2015) oli eesti hambaarst, suu-, näo- ja lõualuukirurg.

Ta sündis 1932. aastal Tallinnas. Kuna tema vanemad küüditati, siis möödusid tema noorusaastad Venemaal Kirovi oblastis. 1953. aastal lõpetas ta Belaja Holunitsas (Kirovi oblastis) töölisnoorte keskkooli ja alustas samal aastal õpinguid Permi Riikliku Meditsiiniinstituudi stomatoloogia teaduskonnas, mille lõpetas aastal 1958.

Pärast meditsiiniinstituudi lõpetamist töötas ta Pärnu-Jaagupi haiglas stomatoloogina. Aastatel 1960–1963 oli ta aspirantuuris Leningradi Arstide Täiendusinstituudi näo-lõualuukirurgia kateedris, kaitses 1964. aastal väitekirja "Lõualuude osteomüeliidid lastel" ja sai meditsiinikandidaadi kraadi.

Novembrist 1963 töötas ta Tartu Riikliku Ülikooli stomatoloogia kateedris assistendina ning 1973. aastast samas dotsendina. 1983. aastal kaitses ta Leningradi I Meditsiiniinstituudis väitekirja "Etioloogia ja kirurgilise ravi põhiküsimused kaasasündinud (huule-) suulaelõhedega haigetel Eestis" ja sai meditsiinidoktori kraadi.

1984. aastal valiti ta stomatoloogia kateedri professori ametikohale, aastatel 1985–1992 oli ta ka stomatoloogia kateedri juhataja. Aastatel 1993–1997 töötas ta erakorralise professori ametikohal; septembrist 1997 oli ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor.

Ta on uurinud huule- ja suulaelõhede tekkepõhjusi ning sagedust Eestis ja nende anomaaliate kirurgilise ravi võimalusi. Tema sulest on ilmunud üle 200 teaduspublikatsiooni, õppevahendi ja populaarteadusliku väljaande.

1997 Tartu Ülikooli suur medal^[1]

Tema isa oli spordiajakirjanik Oskar Lõvi.