Maardu hiiemets on hiis Jõelähtme kihelkonna Saha ja Maardu külas.

Maardu hiiemets tunnistati kultuurimälestiseks kultuuriministri määrusega 27. juulil 1998.^[1]

Maardu hiiemetsa ohvrikivi kohta on 1937. aastal Vandjala külast 88-aastase Jüri Saare esituse järgi kirjutatud üles muistend:

Korra elanud üks püha mees. See mees käinud alati pühas hiies palumas. Korra palunud see mees päeva läbi oma jumalat. Inimesed läinud vaatama, mis see mees iga päev pühas hiies teeb. Kui inimesed seda näinud, küsinud, mida ta siin teeb. Siis vastanud paluja: "Ma palun siia ohvrikivi." Kui ta seda öelnud, kukkunud taevast alla suur kivi ja just selle mehe peale. Inimesed pannud selle kivi nimeks Ohvrikivi. Imelik mees olnud aga kadunud, teda pole kusagilt enam leitud. Inimesed arvanud, et ta jäänud kivi alla. See kivi olla praegugi Maardus Hiie metsas. ERA II 165, 213/4 (1) < Jõelähtme khk, Vandjala k – L. Bataškov < Jüri Saar, 88 a (1937)^[2]

• 
  Maardu hiiemets
• 
  Maardu hiiemets

• Kristel Vilbaste, Mikk Sarv. Surmahaldjas Marduse kodupaik. Maaleht, 24. juuli 2010
• Tallinna lähedal asuv Maardu hiis sattus lageraie ohvriks. Maavalla Koja koduleht, 6. aprill 10224 (2011)
• Margit Adorf. "Muinaseesti pühapaigas teostatakse lageraiet" Eesti Päevaleht, 7. aprill 2011
• "Maardu pühas hiiepaigas korraldati lageraie" Õhtuleht, 7. aprill 2011
• Merili Nael. "Muinsuskaitse all olevad hiiepaigad ei ole kaitstud" ERR Uudised, 7. aprill 2011
• Ulvar Käärt. "Kogu Maardu hiiemets võeti ajutise kaitse alla" Eesti Päevaleht, 8. juuli 2011
• "Kohus peatas Maardu hiiemetsa raieloa" Postimees, 17. veebruar 2012
• Andres Heinapuu. "EW ja ENSV ajal kaitsti Maardu hiiemetsa, aga nüüd?" Postimees, 29. märts 2024
• "Riigil võib Maardu hiie pärast ees seista kohtutee" ERR, 12. mai 2024

• Maardu hiiemets pühapaikade andmekogus
• Maardu hiiemets kultuurimälestiste riiklikus registris