Mīlgrāvis on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 3,225 km². Asub Ķīšezersist välja voolava Mīlgrāvise kanali kaldal. Asum piirneb põhjas Vecmīlgrāvisega, läänes Sarkandaugavaga, lõunas aga Mežaparksiga. 4251 elanikku (2010).

Asumi alal eristatakse kahte piirkonda. Läänepoolne osa ehk Jaunmīlgrāvis on sadamapiirkond, idapoolne ehk Aplokciems aga elamute piirkond.

Mīlgrāvis asub üldiselt madalal ja tasasel alal, mis ulatub 2–3 meetrit üle merepinna. Asumi kõrgeim osa asub lõunas, Mežaparksi piiri ääres, ulatudes 12 meetrit üle merepinna.

Mīlgrāvis kujunes Ķīšezersi järvest välja voolava Mīlgrāvise kanali lõunakaldale XIX sajandi lõpus kui tööstuspiirkond, kuigi üksikud majad asusid järve kaldal juba XVII sajandil. Aastal 1867 rajati piirkonda raudtee ja esimesed ettevõtted hakkasid asumisse tekkima aastast 1872. Seal toodeti portselani, mineraalõli, superfosfaati (aastal 1892 ehitatud vabrik oli esimene sellelaadne tehas tervel Venemaal). Üks varasemaid ettevõtteid asumis oli vendadele Nobelidele kuulunud naftatööstus, mis valmis aastal 1874. Asumisse rajati ka sadam. Riia linnaga liideti asum aastal 1899.

Aastal 1930 valmis raudteesild üle Mīlgrāvise kanali. Aastal 1934 avati ka teine sild. Lisaks hakkas sel ajal tihedam asustus tekkima ka Ķīšezersi äärde, kuhu kerkisid kahekorruselised majad. Uue raudteesilla avamisega sai uue koha ka seni Sarkandaugava asumisse jäänud Mangaļi raudteejaam.

• Mīlgrāvise koduleht (läti keeles)