Mõigasroie
Mõigasroie on võlviroie, mille profiil on kujundatud ümara mõikana. See näeb välja nagu ümmarguse lati taoline kaar, mis on laotud raidkividetailidest või tellistest. Eesti arhitektuuris on ümar või kergelt teravaselgne mõigasroie kasutusel vanemas, 13.–14. sajandi kirikuarhitektuuris. 15. sajandile on iseloomulikud vormid topeltmõigasroie ja vaheliistuga topeltmõigasroie (näiteks Tallinna Niguliste ja Oleviste kirikus, Tallinna Raekojas, Padise kloostri kirikus).
Mõigasroidest erinevad tugevalt hilisgooti vormid pirnvöötroie (Valjala kiriku kooriruumis, Kuressaare linnuse ristikäigus) ja rihvkülgedega roie (Kuressaare linnuse refektooriumis).
Mõigasroie on kasutusel peamiselt hilisromaani ja varagooti arhitektuuris.
Pildid
[muuda | muuda lähteteksti]-
Mõigasroietega võlvid Nõo kirikus -
Karja kiriku kooriruumi lagi mõigasroietega -
Ridala kiriku mõigasroided on kaunistatud maalingutega -
Kihelkonna kiriku kooriruum mõigasroietega -
Ümar mõigasroie on jätkuks ümarturbale (Kihelkonna kirik)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
Cover photo is available under {{::mainImage.info.license.name || 'Unknown'}} license.
Cover photo is available under {{::mainImage.info.license.name || 'Unknown'}} license.
Credit:
(see original file).
