Lydia Auster (30. mai 1912 Petropavlovsk – 3. aprill 1993 Tallinn) oli eesti helilooja. ^[1]

Ema Marie (1887–1926) ja isa Martin (1873–1920) abiellusid Moskvas. Pärast isa surma kolis Lydia 1921. aastal Eestisse Pärnusse, kust pärinesid esivanemad. Aastatel 1925–1927 oli Lydia Auster taas Petropavlovskis ema ja tolle uue mehe juures. Aastatel 1927–1931 õppis Lydia Auster Omski muusikatehnikumis. Aastatel 1931–1935 õppis ta Leningradi konservatooriumis ning läks sealt edasi õppima Moskva konservatooriumi Vissarion Šebalini klassi, aastatel 1935–1940 täiendas end sealsamas aspirantuuris.^[2]

Kuni 1944. aastani töötas ta Kesk-Aasias, 1941–1943 Ašhabadi filharmoonias. Aastatel 1943–1944 oli ta Turkmeenia Raadio muusikasaadete peatoimetaja.

1950–1989 oli Auster NSV Liidu Muusikafondi Eesti Vabariikliku Osakonna (EMF) esimees. Auster on ka olnud Eesti Heliloojate Liidu juhatuse, sõprusühingu "NSVL – Tšehhoslovakkia" Eesti osakonna ja vabariikliku sõjaväešefluskomisjoni liige. 1949—1967 oli Auster ajalehe «Sirp ja vasar» toimetuskolleegiumi liige. NLKP liige aastast 1955.

1948–1984 oli ta Eesti NSV Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee muusikajuht (sisuliselt Eesti Raadio kunstiline juht).^{[1] [3]}

Lydia Austeri töökaaslased raadios olid Eino Tamberg, Arvo Pärt, Lepo Sumera, Jaan Rääts, Jaan Koha, Heino Jürisalu ja teised. Ta oli suvila Harjumaal Laulasmaal Helikülas, kus Lydia Austeri naabriteks olid heliloojad Els Aarne ja Ester Mägi ning koorijuht Heino Kaljuste.^[2]

• 1957 Eesti NSV teeneline kunstitegelane
• 1984 Eesti NSV rahvakunstnik.

Ta on kirjutanud koori-, laste-, soolo- ja rahvalikke laule.^[1] Samuti keelpillikvartette, lavamuusikat, klaveripalu.^[4]

• Ballett "Tiina". Esietendus Estonias 1955. aastal. Aluseks August Kitzbergi "Libahunt".
• Ballett "Romeo, Julia ja pimedus", põhineb samanimelisel Tšehhoslovakkia filmil.
• Lasteballetid "Põhjamaa unenägu" (1960) ja "Bambi" (1987).
• Koreograafiline stseen "Öine rehepeks", novellooper "Maihommik", esietendus Vanemuises 1970.
• Muusika koreograafilistele piltidele "Seened" ja "Sõbrataride tants" (1961).

• Kantaadid "Rahuhommik" (1975) ja "Igavene elu" (1984).

• Sümfoniett (1938)
• "Neli vene rahvaviisi" (1940)
• Avamäng "Pidulik avamäng" (1946)
• Avamäng "Eestimaa" (1946)
• Avamäng "Au Nõukogude Eestile" (1950)
• Klaverikontsert (1952)
• Sümfooniline tants "Heinad kokku" (1984)
• Noorte klaverikontsert "Laste mängud" (1988)

• 15 laulu laste-, meeste- ja segakoorile eesti ja vene keeles.

• Neli pala puhkpillikvintetile (1983)
• Prelüüd ja fuuga (1936)
• Süit kahele klaverile (1947)
• Kevadprelüüdid (1950)
• Klarnetisonaat nr 1 (1988)
• Klarnetisonaat nr 2 (1993). Viimane helitöö, mille pühendas oma klarnetistist abikaasale Nikolai Peitšile.

• Soololaulutsüklid
• 11 romanssi
• 6 eesti rahvalaulu
• 19 laulu eesti ja vene keeles

• A. Simukovi "Võluiva" (1947)
• G. Vladõtšina ja O. Netšajeva "Imekaunis Vassilissa" (1947)
• N. Gerneti "Aladdini imelamp" (1948)
• T. Kovalevskaja "Metsamuinasjutt"^[5]

• ¹ ENE 1. köide A-Dyn. 1968.
• 2 Aumere, Helga. ,,Lydia Auster". Eesti Muusika Infokeskus, 2003.
• ³ Elulugu Eesti Muusika Infokeskuses.
• ⁴ Aumere, Helga. ,,Lydia Auster". Eesti Muusika Infokeskus, 2003.
• ⁵ Elulugu Eesti Muusika Infokeskuses.
• ⁶ Aumere, Helga. ,,Lydia Auster". Eesti Muusika Infokeskus, 2003.
• ⁷ Eesti muusika biograafiline leksikon. Valgus. 1990.