See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Lunn (perekond)

Lunn
Kaitsestaatus
Ohualdis  (IUCN 3.1)[1]
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond	Alklased Alcidae
Perekond	Lunn Fratercula
Liik	Lunn
Binaarne nimetus
Fratercula arctica (Linnaeus, 1758)

Lunn ehk põhjalunn (Fratercula arctica) on merelind lunni perekonnast alklaste sugukonnast.

Lunn on levinud Atlandi ookeani kesk- ja põhjaosas, sealhulgas Fääri saartel, Islandil, Teravmägedel, Koola poolsaarel, Novaja Zemlja läänerannikul ja Põhja-Ameerika kirdeosas.

Alates 19. sajandi keskelt on lunni levila tugevasti vähenenud otsese inimtegevuse tõttu.

Lunn on üks väiksemaid alklasi: üldpikkus 26–29 cm, kaal 440–590 g. Teda on teistest alklastest lihtne eristada noka järgi, mis on eredat värvi, kõrge ja kitsas, küljelt vaadates kolmnurkse kujuga. Nokal on mitu ristivagu.

Sulestik on pealt must, alt valge, peaküljed ja kurgualune hallid. Jalad on oranžid.

Lunn on vaikne lind. Ainult harva teeb ta kähisevat häält.

Lunn asustab pesitsusajal kaljust mererannikut, kus pesitseb kolooniatena. Eriti meeldivad talle pehme turbapinnasega saared, kus on lihtne pesaurge kraapida. Ainult harva pesitsevad nad sügavates kaljupragudes. Linnulaatadel hõivavad lunnid harilikult kõige ülemise vööndi, sest seal on pinnas pehmem.

Pesauru kraabib lunn jalgade ja võib-olla noka abil. See on tavaliselt kaarjas, harvem sirge, 1–2 m, heades tingimustes 3 m sügavune. Vanad, korduvalt kasutatud urud muutuvad mitme kambriga labürintideks. Pesavooderdis on kasin, koosneb rohukulust ja sulgedest ning vahel vetikatest.

Lunn toitub peamiselt kaladest (heeringas, moiva, tobias,) kuid ka koorikloomadest, zooplanktonist, limustest, vähilaadsetest ja hulkharjasussidest.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lunn