Luksemburgi veine toodetakse peamiselt Luksemburgi kaguosas Moseli jõe ääres. Viinamägede all on Luksemburgis ligikaudu 300-400 meetri laiune ja 42 kilomeetri pikkune ala.

2006 aasta seisuga olid enim kasvatatud viinamarjad:

• Müller-Thurgau, mida Luksemburgis nimetatakse nimega Rivaner: 377,1 hektarit (29,0%)
• Auxerrois blanc: 184,2 hektarit (14,2%)
• Pinot gris: 177,5 hektarit (13,7%)
• Riesling: 165,8 hektarit (12,8%)
• Pinot blanc: 143,1 hektarit (11,0%)
• Elbling: 122,9 hektarit (9.5%)
• Pinot noir, ainuke punane viinamarjasort üle 1%: 88,2 hektarit (6,8%)
• Gewürztraminer: 18,8 hektarit (1,4%)
• Chardonnay: 14,8 hektarit (1,1%)

Veinide kvaliteeti reglementeeriv seadus võeti vastu 2 juulil 1931. Vastavalt sellele seadusele võib kvaliteetvein langeda ühte kolmest kategooriast: Appellation Controlée, Premier Cru või Grand Premier Cru. Veinide kvaliteedi üle otsustab Ekspertide nõukogu ja seda tehakse igal aastal, st veinitootjad peavad kvaliteedimärgist taotlema oma veinidele igal aastal.

Crémant de Luxembourg on Luksemburgi vahuvein, mida toodetakse traditsioonilisel meetodil ja seal tohib kasutada ainult Luksemburgis kasvatatud viinamarjasid. Sellised nõuded on defineeritud kohaliku kvaliteedistandardi Marque Nationale raames. Mõned Luksemburgi vahuveinid kannavad lihtsalt nime Crémant ja seal ei kuvata tiitlit Marque Nationale. Selliseid vahuveine on kas osaliselt või täielikult toodetud imporditud viinamarjadest.

• "Veinid Luksemburgi Suurhertsogiriigist"
• "Institut Viti-vinicole"