Lubi mõis
Lubi mõis (saksa keeles Lubbenhof, läti keeles Lubu muiža) oli rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Lätis Valmiera piirkonnas Trikāta vallas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Mõis rajati 17. sajandil Trikāta mõisa kõrvalmõisana.
1725. aastal doneeris keisrinna Katariina I mõisa koos teiste kihelkonna valdustega Liivimaa rüütelkonnale. Pärast asehalduskorralduse kehtestamist võeti mõis 1786. aastal riigile. Pärast Katariina II surma taastas tema poeg Paul I asehalduskorra eelse olukorra ja mõis anti 1797. aastal rüütelkonnale tagasi. Viimase valdusõigust kinnitati 1810. aasta ukaasiga.
Mõisa suurus
[muuda | muuda lähteteksti]Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus aastal 1816 kaheksa adramaad, sellele allus 161 mees- ja 177 naishinge.[1] Ühtlasi allus sellele Autuli või Antuli karjamõis. Aastal 1688 oli mõisa suurus (koos Lipšukalnsi mõisa ja Trikāta mõisaga) 33 ja 1/4 adramaad, sama oli mõisade suurus aastal 1734. Aastal 1758 kuulus mõisale 7 ja 1/4 adramaad, aastal 1823 oli adramaid 4 ja 3/10.[2] Ka aastal 1832 oli mõisal adramaid 4 ja 3/10, aastal 1881 oli neid aga 3 ja 4/7, lisaks allus mõisale 5 ja 25/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Von H. von Bienenstamm. Riga, bei Deubner, 1826. Riga, gedrukkt in der Müllerschen Buchdrukkerei. Riga : Deubner, 1826 lk. 273
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 282.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 420.
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.